Kuidas mõjutab äsja avatud kallis ja kõrgtehnoloogiline Eesti Energia jaam elektri hinda? Kas läheb see kõrgemaks, sest uus kallis jaam peab ju end tagasi teenima? Või läheb elektriarve väiksemaks, sest uus tehnoloogia on efektiivsem?

Õige vastus on, et – õnneks või kahjuks – , otseselt ei kumbagi. Elektri hind on Eestis turupõhine. See tähendab, et see kujuneb parajasti Baltikumis ja Põhjamaades tarbitava ja toodetava elektri suhtest.

Meie elektri hinda võib mõjutada näiteks hoopis see, kui palju vett on Skandinaavia hüdroreservuaarides, kui kõva tuul puhub parajasti Norras, või kas parajasti remonditakse mõnd riikidevahelist kaablit.

Milleks siis uut jaama vaja oli?

Auvere puhul on oluline, et tegemist on juhitava elektrijaamaga. See tähendab, et ta ei sõltu päikesepaistest ega tuulest.

Kütusena saab siin kasutada lisaks põlevkivile ka biomassi, turvast ja põlevkivigaasi. Jaam suudab aastas toota veerandi Eesti aastasest elektritarbimisest.

Olukorras, kus Põhjamaades ja Baltikumis jääb juhitavaid elektritootmisvõimsusi aina vähemaks ja kasvab tuule- ja päikeseenergia osakaal, on Auvere elektrijaamal oluline roll varustuskindluse seisukohalt.

Lihtsalt öeldes: kui külmal talvel on Skandinaavias taevas pilvine ja jõed jääs, siis Auveres ahi ikka köeb, et meil tuba soe hoida.