“Mitu pead on ikka mitu pead,” ütleb üks vanarahvalollusi. Mis siis saab, kui need mitu pead juhtuvad kõik juhmakad olema, teavad kõik, kes on Kilplasi näinud-lugenud.
Selle lollusega on suguluses interneti esiletõusuga levinud teooriatest üks kangekaelsemaid, kuidas sada juhmardit koos olla paremad kui üks juhmard.
Ja tuhat juhmardit olla paremad kui sada.
Hull lugu, kui loll on petis
Sellele teooriale saab teha eri etteheiteid, aga las need olla. Päris hull on lugu see, et mainimisväärne osa neist juhmardeist võivad petised olla. Või ka üldse mitte olla. Vähemalt liha ja luu kategoorias.
Briti tarbijate ühendus Which? paljastas, et suur osa Amazoni tootearvustustest on tõenäoliselt võltsitud. Tervelt 87 protsenti nende poolt veebikaubamajas vaadeldud toodete arvustusi oli kinnitamata – ehk arvustuse kirjutaja polnud kaupa ostnud.
Nii kerkivad otsingutulemuste etteotsa sageli tooted, millest keegi kuulnud pole – nagu kõrvaklapid Celebrat, millel tundmatusest hoolimata on kirjutamise hetkel 279 arvustust, neist kõik peale esimese viietärnised ja vist ka ühest kuupäevast – jälle peale esimese.
See kuupäev, muide, on tänavu 16. aprill, päev, mil BBC Which?-i uuringust artikli avaldas. Paistab, et Amazon käis Celebrati arvustusi harvendamas, kuid sullerite vastulöök oli kiire – tundub, et tehisjuhmard oli abiks.
Nüüd, kui kirjatüki lõpetasin, on Amazon jälle jaole jõudnud ja valearvustused välja rookinud. Puhastatud toodetele on alles jäänud üks-kaks arvustust.
Liiale ei tasu ka minna
Vahemärkusena võib muidugi öelda, et Celebrat ei paista olevat ülearu hiilgavate nupumeeste kamp, sest populaarse veebipsühholoogia teemadel esineja Nathalie Nahai kinnitusel ei kipu inimesed täiuslikke hinnanguid usaldama. Natuke madalam, nagu 4,7 vms, tundub kindlam valik kui viis.
Nagu näha, ka lollimat sorti tehisjuhmard suudab ilma suurema vaevata mõnesaja või -tuhande pärisjuhmardi lauseehitust ja kõnepruuki järele aimata. Selle peale muidugi võiks kosta, et siis tuleb lihtsalt veebipoodides keelata arvustused, mis on tehtud ostu sooritamata.
Mõttetu lootus, siis tuuakse välja elusad võltsjuhmardid, umbes sellised, nagu istus 2001. aastal sotside praeguse ühe aju, tollase keskerakondlase Sven Mikseri omaaegse arvuti taga öises riigikogus ja muudkui klõpsis internetiküsitluses Savisaarele poolthääli.
BBC-l õnnestus juba üles nuhkida vennike, kes toksib lisateenistuse saamiseks kiitvaid vuhvelarvustusi kaupadele, mille ta on ostnud. Võtke nüüd sellised kinni.
Kuidas siis üldse arvustamist korraldada?
Pealegi, kuidas tagada arvustuste ehedus näiteks söögikohtade puhul? Arvustada võib ainult see, kes tasub arve? Aga kui tal puudub maitsemeel ja nende kümne arvates, kellele ta välja tegi, on see toit kõige suurem jälkus, mida nad elus maitsnud?
Ent mil moel siis kaupade ja teenuste uputusest paremaid välja sõeluda? Õnneks on nii maailm kui ka internet suur ja lai ning alati saab välja otsida tarbijate huvi esindavaid mittetulundusühinguid, nagu Which? Vast nende arvutused on ausad.
Või küünik võiks vähemalt loota, et need on kallimad kui see neli naela, mis BBC leitud vennike mõnikord arvustuse eest pidi saama. Ehk tagab kõrgem hind sel korral hoopis, et selle tasuja on kvaliteetne?
