Maailmas kogub populaarsust komme uute riiete ostmise asemel neid hoopis rentida. Majandusajakirjanik Erik Aru mõtiskleb, miks selline lähenemine võib olla päris mõistlik.
Kunagi, ma ei mäletagi, millises klassis ma tollal käisin, toimus meie kooli aulas üritus, mida kerge iroonianoodiga võiks ehk nimetada maskiballiks.
Üks mu klassiõde oli rentinud endale kuskilt kostüümilaenutusest valge kleidi. Peo hakul tuli kooli direktor seda lähemalt uurima: selgus, et tegemist oli tema pulmakleidiga, mis oli oma elupäevade lõpuetapiks lõpuks kuidagi kostüümilaenutusse jõudnud.
Rõivaste rentimine ongi Eestis harilikult selline – renditakse pidulikke rõivaid või karnevalikostüüme.
Kiirmoe tapjad
Mujal maailmas on aga aina enam hakatud rentima ka igapäevariideid, selle asemel, et kiirmoeketist uus mudel soetada.
New Yorgi firma Rent the Runway tegevjuht ja kaasasutaja Jennifer Hyman ongi otse välja öelnud, et tema eesmärgiks on H&M ja Zara ärist välja süüa.
Ühest küljest on rõivaste rentimine odavam, teisalt on see ka keskkonna sõbralikum, kui kogu aeg uute riiete ostmine. Rõivaäri on üks maailma suuremaid keskkonnareostajaid. Nii olekski mõistlik selle tooteid võimalikult suuresti ära kasutada.
Üle maailma on tekkinud rida firmasid, nagu seesama Rent the Runway, millel on miljoneid registreeritud kasutajaid. (Ega need mõistagi kogu aeg riideid rendi, nii mõnigi end kirja pannu võib-olla polegi teenust üldse kasutanud.)
“Miljonid” võib tunduda palju, kuid maailma rahvaarvu vaadates on praegu tegemist siiski pisikese nišiäriga.
Eestis kallis lõbu
Eestiski on kohti, kust “uusi” rõivaid rentida saab, näiteks vintage-riietega äritsev kauplus Fankadelik. See pole aga just odav lõbu, kleidi päev maksab ligi 60 eurot. Tundub märksa mõistlikum minna mõnda muusse teise ringi poodi ja sealt sama raha eest juba mitu kleiti osta.
Eestis käib igapäevarõivaste laenutamine praegu siiski pigem nii, et mõnele kuulsusele antakse riideid kasutada, lootuses sellest turunduslikku kasu lõigata.
Aga kui rõivaste rentimine maailmas populaarsust kogub, siis küllap muutub see meilgi levinumaks.
Muidugi on hõlbus kujutada ette olukorda, kus värskelt puhkuselt tulnud töötaja on endale rentinud kleidi, millega tema kolleeg eelmisel nädalal tööl käis. Kus selle häbi ots!?
Aga samas on ju alati olemas ka võimalus, et kaks töökaaslast ostavad Zarast endale samasuguse rõivatüki ja ilmuvad sellega veel samal ajal tööle. Veel hullem katastroof!
