Uudis

Galerii: hiina kirjamärgid Tallinna linnaruumis on nagu krokodill raeapteekri laes

Üha enam on Tallinna linnaruumis näha silte, mis on kirjutatud hiina kirjamärkides hiina või jaapani keeles. Näiteks sadamas on need sildid täiesti omal kohal ja juhatavad reisijaid, lisaks eesti ja inglise keelele, laeva poole ka hiina keeles.

Restoranide puhul on mõni silt kirjutatud ainult hiina keeles ning annab kohalikule tarbijale vihjamisi mõista, et tegemist on eksootilise söögikohaga ja lisab kogu asjale salapära.

Mõnesaja aasta eest täitis raeapteegi laes sellist rolli krokodill, mis maarjamaal väga ebahariliku loomana pidi vihjama, et apteeker tegeleb vägagi müstiliste ja lihtsale inimesele mõistetamatute asjadega.

Kõik tekstid ei vaja tõlkimist

“Mida enam avatakse Eestis Hiina, Jaapani ja Korea söögikohti, seda enam ilmub avalikku ruumi ka nendes keeltes esitatud teavet. Meie tänavatele hakkab tasapisi tekkima ka araabiakeelseid tekste,” kommenteeris keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk.

Keeleinspektsioon üritab nendel juhtudel välja selgitada, kas tegemist on väljenditega, mis peavad keeleseaduse kohaselt olema eestikeelsed, või on need sellised tekstid, mis tõlkimist ei vaja.

Tomusk tõi võrdluseks inglise keele, millega me juba harjunud oleme. Kui ingliskeelsed tekstid sisaldavad olulist teavet tegevuskoha, pakutava kauba või teenuste kohta, nagu sätestab keeleseadus, tuleb see teave esitada ka eesti keeles.

Kui aga ingliskeelne tekst ei sisalda tarbija jaoks olulist teavet (nagu McDonaldsi “I’m Lovin’ It” või Nike’i „Just do it“, mis on nende firmade sloganid, kuid ei ütle midagi tegevuskoha, pakutava kauba või teenuste kohta), siis selliseid tekste keeleseaduse kohaselt eesti keelde tõlkima ei pea.

Oluline teave tarbijale peab olema saadaval ka eesti keeles

“Meile võivad idamaistes keeltes kirjutatud tekstid tunduda kaunistustena, kuid teksti kirjutaja jaoks on lisaks hieroglüüfile või meie jaoks võõrapärastele tähemärkidele kui kujunduselemendile sellel ka konkreetne tähendus,” märkis Tomusk.

“Kui see on oluline tarbijateave (näitaks Hiina restoran, Korea köök, menüüd, lahtiolekuajad vms), tuleb see kindlasti ka eesti keeles edasi anda. On väga teretulnud, kui ettevõtjad, kes oma tegevust võõrkeeles reklaamivad, sellele ka eestikeelse teabe lisavad,” kommenteeris Tomusk.

Kui tegemist on avalikkusele suunatud teabega, siis on igaühel õigus aru saada, mida need tekstid ütlevad, see tähendab, et vähemalt riigikeeles tuleb need asjad edasi anda.

Mujalt pärit ettevõtjad peavad tema sõnul harjuma mõttega, et meie seadused ei keela võõrkeelset, kuid nõuavad eestikeelset teavet.

“Ülearu palju eesti keelde tõlkimata võõrkeelset teavet avalikus ruumis pole kindlasti hea, ei kitsamalt tarbija õiguste ega laiemalt keeleõiguste seisukohalt,” tõdes ta.

Märksõnad: , ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.