Viimase aja peksupoistest pankadest võivad äärmiselt järsult lahvatanud kriisi ajal saada kangelased, kirjutab Geeniuse ajakirjanik Harry Tuul.

Viimastel aastatel on Eesti turgu domineerivad pangad saanud karmi kriitikat, mis on olnud ühtaegu nii õigustatud kui ka ülepaisutatud. Küll on neid teenitult – kuid olulises osas ka teenimatult – seostatud rahapesukahtlustega. Küll on nad saanud hagu pensionifondide kõrgete tasude ja madala tootluse eest. Igatahes on suurte, Rootsi päritolu pankade maine saanud tugeva löögi.

Ootamatult lahvatanud majanduskriisis on aga just suurtel Rootsi pankadel võtmeroll selles, mis meist saab.

Juba praegu on viirus niitnud arvukalt ettevõtteid jalust. Nende sissetulekud on langenud tugevalt või osadel, eelkõige turismiga otse või kaude seotud sektoritel, olgu selleks majutus või transport, kohati lausa nulli.

Kannatada on saanud ka paljud väikeärid, kelle tegevus liikumispiirangute tõttu samavõrra kannatab. Ja kuigi osades sektorites ongi koondamised edasilükatavad, siis teistes vältimatud. Seeläbi saab valusa löögi suur hulk töötajaid.

Selles olukorras on riigi sekkumise kõrval vähemalt sama tähtis see, kuidas käituvad pangad. Kui eelmise kriis sai alguse finantssektorist ning seda võimendas muuhulgas ka pangandus ise, kes hakkas rutates oma kahjusid likvideerima ja tagalat kindlustama, saates nii mõnegi äri kiiremas korras pankrotti ja kodu haamri alla, siis nüüd on pankadel võimalik saada hoopis kangelasteks, kes annavad nii kodanikele kui ka ettevõtetele hingamisruumi. Seda enam, et raha on endiselt enneolematult odav ja keskpangad jätkavad rahatrükki.

Pangad tulevad vastu

Kõige lihtsam võimalus selleks on laenupuhkus ehk senise pangasuhte külmutamine. Õnneks ongi pangad andnud märku, et nad tahavad ja tulevadki vastu.

Ühena esimestest tuli juba eelmisel neljapäeval tugeva sõnumiga välja LHV Pank, kes võimaldab koroonaviirusest mõjutatud ettevõtetest laenuklientidele soovi korral kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust. Ka teised pangad olid valmis maksepuhkust pakkuma, kuid sel nädalal on jõulisi sõnumeid saatmas ja erakorralisi samme astumas ka suured Rootsi pangad. 

Näiteks turuliider Swedbank teatas teisipäeval, et era- ja äriklientidel on ajutiste makseraskuste tekkimisel võimalik taotleda kuni kuue kuu pikkust, kodulaenude puhul aga isegi kuni aastast maksepuhkust. Klientidel on võimalik laenu põhiosa maksed edasi lükata nii, et lisatasusid ja lisatingimusi sellega ei kaasne.

Praegused pankade sõnumid ja tegevused on suures kontrastis sellega, mis toimus tosinkond aastat tagasi, kui rahakraanid keerati täiesti kinni. Meenutuseks, et eelmise kriisi ajal oli olukord nii hull, et võimalusel võtsid ettevõtted laenu maksuametilt sisuliselt kiirlaenuintressiga (22 protsenti), jättes lihtsalt maksud maksmata. 

Kolmapäeval teatas ka maksu- ja tolliamet, et ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Tõsi, kõik deklaratsioonid tuleb siiski õigeaegselt esitada ja kui vähegi võimalik, ka maksud ära maksta.

Üksteisega arvestades ja kokku hoides elame sellegi kriisi valuga üle.