Homme toimub Euroopa Keskpanga üldnõukogu istung, kus kinnitatakse pikalt lubatud intressitõus, kuid oodatava 0,25 protsendi asemel peaks inimesed igaks juhuks valmis olema ka suuremaks tõusuks.
Kuue kuu Euribor tõusis teisipäeval esmaspäevaga võrreldes 0,031 protsendipunkti 0,534 protsendini. Keskpanka intressidetõus võib aga homme osutuda oodatust karmimaks, mistõttu on hea teada, kui palju sinu kodulaenu kuumakse muutuks, kui intressi tõstetaks rohkem kui veerand protsenti.
Nõukogu peab arvestama rohkemaga kui vaid inflatsioon
Kui siiani on lubatud, et juulis tõstetakse eurobori vähemalt 0,25 protsenti, siis levivad kuuldused suuremast tõusust, kirjutab Reuters. Osa ökonomiste eelistab vähemalt 0,5 protsendilist tõusu, kuna inflatsioon on liialt palju juba kerkinud, et veerandprotsendine tõus annaks tuntavat leevendust. Teised keskpangad nii tagasihoidlikku lähenemisviisi pole inflatsiooni ohjamiseks kasutanud.
Samas ei saa võrrelda Euroopa Keskpanka teistega. Raskesse olukorda pandud Keskpank peab arvestama inflatsiooniga, riikide võlakoormatega kui ka eesootava kütteperioodi hindade tõusu mõjuga. See talv tuleb eeldatavasti karm, arvestades Venemaa otsust Euroopasse gaasitarneid vähendada ning mõnes riigis suisa peatada. Kogu Euroopa on silmitsi keeruliste aegadega, mistõttu Keskpank on kutsunud kogu Euroopat üles gaasi säästma.
Nõukogu toonitas veel, et Venemaa õigustamatu agressioon Ukrainas rõhub majandust ka mujal, kui Euroopas. Konflikt häirib kogu maailma kaubandust, viies materjalide nappuseni, ja panustab kõrgetesse energia- ja toormehindadesse. Need asjaolud rusuvad kindlustunnet ja pärsivad kasvu, eriti lühiajalises plaanis. Majandusel on aga siiski täidetud tingimused kasvu taastumiseks, sealhulgas piirangumeetmete kadumine, tugev tööturg, eelarveline tugi ja pandeemia ajal kogunenud säästud, märkis keskpank.
Inflatsioon kiireneb euroalal pea seitsme protsendini
Keskpanga ennustuse kohaselt kiireneb euroala inflatsioon 2022. aastal 6,8 protsendini, kuid taandub 2023. aastal 3,5 protsendini ja 2024. aastal 2,1 protsendini. Kui välja jätta energia- ja toiduhinnad, peaks inflatsiooniks kujunema tänavu 3,3 protsenti, järgmisel aastal 2,8 protsenti ja ülejärgmisel 2,3 protsenti.
Keskpank nentis, et kiire inflatsioon on suur katsumus ja rahapoliitika nõukogu annab endast kõik, et tuua see keskpikas plaanis tagasi kaheprotsendise eesmärgi juurde.
Mais kiirenes inflatsioon energia- ja toiduhindade kallinemise tõttu taas märkimisväärselt. Keskpank märkis, et inflatsioonisurve on laienenud ja muutunud intensiivsemaks; jõudsat kasvu näitavad paljude kaupade ja teenuste hinnad.
Prognoosi kohaselt püsib inflatsioon ebasoovitavalt kiire veel mõnda aega, kuid energiakulude alandamine, pandeemiaga seotud tarnehäirete lõdvendamine ning rahapoliitika normaliseerimine peaks kallinemist ohjeldama.
