Aasta alguses on mitmed meediaväljaanded kirjutanud, et pensionifondidel on suurepärane aasta. Ettevõtja ja pangandustegelane Indrek Neivelt aga leiab, et pealkirjad on petlikud.

Näiteks kirjutas ERR, et 2. jaanuari seisuga oli aastane tootlus kõige suurem SEB fondil Indeks 100 – 28,05 protsenti. Järgnesid Swedbank K1990-1999 27,83 , LHV indeksifond 26,79, Tuleva Maailma Aktsia 22,72 ja Luminor A pluss 21,03 protsendiga.

Neivelt kirjutas, et pealtnäha on fondide tootlusega kõik hästi, aga kui süveneda, siis see kahjuks nii ei paista. “Nimelt on kõik need kõrgema tootlusega fondid mahult väga väikesed fondid. Viis parimat tootlust näidanud fondi moodustavad oma mahult ainult viis protsenti kogumahust,” märkis ta Facebookis.

Nelja parema fondi hulgas on aga fondid – kus meie fondijuhid ei ole oma kätt külge pannud – need on indeksifondid. “Eesti pensionifondide keskmine tootlus oli eelmisel aastal 9.5%. See on väga korralik tootlus, aga jääb ikkagi näiteks Rootsi riiklikule pensionifondile AP7 kolm korda alla! Seda ka siis, kui me arvestame maha Rootsi krooni nõrgenemise euro suhtes,” märkis Neivelt.

Tootlus on palju viletsam kui võiks

“Kahjuks kehtib endiselt minu aastatagune loosung, et meie pensionifondide tootlus on kaks korda viletsam kui see olla võiks,” märkis Neivelt.

Endise Hansapanga tipptegija sõnul saab ta  väga hästi aru, et üks aasta on liiga lühike periood järelduste tegemiseks. “Aga ikkagi – vahe oli kolm korda! Ka siis, kui turgudel peaks toimuma langus, võivadki nende fondid kõrgema baasi pealt rohkem kukkuda,” ütles ta.

Kui mõne aja pärast tulevad välja võrdlused teiste riikide pensionifondidega, siis on praegu idufirma Pocopay arendamisega tegeleva ettevõtja sõnul huvitav vaadata, mitmendal kohal me eelmisel aastal Euroopas olime. Turgudel oli tema arvates lihtsalt väga hea aasta ja kõikjal näidati väga häid tulemusi, meie 9,5% ei ole tema hinnangul kindlasti midagi erilist.

“Oma kirjatükiga tahan ma öelda, et me vajame pensioniks kogumisel paremaid võrdlusandmeid. Ei ole lihtsalt nii, et kellelegi tundub, et tootlus oli hea. Kindlasti peame võrdlema ennast Euroopa parimate pensionifondidega, mitte ainult Eesti fonde omavahel,” kirjutas Neivelt.

Miks on meie fondide tootlus endiselt nii nigel?

Esiteks on Neivelti sõnul meie inimesed paigutanud raha enamasti fondidesse, kus on rohkem võlakirju. Kui 20 aastat tagasi oli see põhjendatud, siis peale euroga ühinemist ja suurt rahatrükki enam mitte.

Teiseks üritavad meie fondijuhid tema hinnangul endiselt kõrgete tasude õigustamiseks tegeleda aktiivselt fondi juhtimisega. “Õigem oleks vahendada indeksifondi või seda teenust lihtsalt parimatelt sisse osta. Ei ole võimalik, et meie fondihaldurid maailma parimatest üle on,” märkis ta.

Arvestades, et vähemalt pooled inimesed jäävad ka pärast reformi fondidesse raha edasi koguma, tuleb Neivelti sõnul tõsiselt tegeleda fondide tootlusega. “Kahjuks ei ole ei opositsioonil ega ka koalitsioonil siin mitte ühtegi ettepanekut,” nentis ta.