Kaks aastat tagasi volitas 93-aastane vanaproua noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aga aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suure laenu võttis ning võlausaldaja ähvardas vanamemme maja laenu katteks maha müüa.
Nüüdseks on HUGO jurist Merike Roosileht kahes kohtuastmes võitnud BestCreditit, kes kohtu hinnangul rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, andes suures summas laenu üldvolikirja alusel, veendumata laenusaaja maksevõimes ning et vanaproua ise toimingust teadlik oleks.
Kõik sai alguse 2016.a novembris notari juures 30-ndates aastates naisterahvale välja antud üldvolikirjast. Naisterahvas oli toona 91-aastase vanaproua abistaja ning volikirja andmisel noorele daamile soovis vanaproua, et tema poolt volitatud esindaja saaks internetipangas tasuda tema arveid. Notar aga väljastas täisvolitustega volikirja, mille sisust ja õiguslikest tagajärgedest vanaproual aimugi polnud.
Juba kuus päeva pärast üldvolikirja allkirjastamist võttis noor naine laenu ning seadis sama notari juures vanaproua kinnisasjale hüpoteegi laenu tagatiseks. Kokku laenas naine ligi 60 000 eurot ning kuna ta laenumakseid ei tasunud, ähvardas võlausaldaja vanaproua tagatiseks pandud maja sundmüüki panna.
Vanaproua pöördus HUGO.legal jurist Merike Roosilehe poole ning nüüdseks on Roosieleht võitnud BestCreditit kahes kohtuastmes. Lähiajal peaks selguma, kas riigikohus võtab BestCrediti kassatsioonikaebuse menetlusse või mitte.
HUGO.legal jurist Merike Roosileht soovitab probleemide ilmnemisel juristiga nõu pidada esimesel võimalusel. “Oleme selle kaasuse raames kohtuvaidlusi pidanud juba mitu aastat ning võib üsna kindlalt väita, et kui vanaproua poleks juristi poole pöördunud, oleks ta oma kodust ilma jäänud. Soovitan juristi jutule tulla esimesel võimalusel ja mitte sellega oodata, kuna aeg on paljude asjade puhul väga määrava tähtsusega ning mida varem asjaga tegelema hakata, seda suurem tõenäosus on paremale tulemusele,” sõnas Roosileht.
Laenuandja ei täitnud talle seatud kohustusi
Roosileht avaldas lootust, et see kaasus distsiplineerib ka notareid ning krediidiasutusi. “Minu hinnangul oli siin tegemist kas tahtliku või tahtmatu hooletusega, kuna laenuandja ei täitnud talle seatud kohustusi. Üldvolikirja andmine on väga tõsine asi, sest üldpõhimõtte kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes selliselt, nagu oleks esindatav tehingu ise teinud,“ ütles Roosileht.
Juristi sõnul mängivad selliste kaasuste puhul suurt rolli notarid, kes peavad selgitama täisvolituse õiguslikke tagajärgi ning nendega kaasnevaid ohte. Kõnealuse juhtumi puhul vanamemme sõnul talle aga eeltoodut ei selgitatud. „Samuti on eksinud laenuandja, kes ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning andis üldvolikirja alusel laenu ettevõttele, kelle osas ei saanud kuidagi kindel olla laenu tagasimaksmise võimekuses,” lisas Roosileht.
Juristi soovitus: volikiri olgu konkreetne
Üldvolikirja alusel võib esindaja võtta esindatava nimel endale laenu, seada esindatava kinnistule hüpoteegi, tal on ligipääs pangakontole, ta võib luua esindatava nimel äriühinguid jne. Esindatav võib nendest tehingutest teada saada alles siis, kui on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks nagu juhtus kõnealuse juhtumi puhul.
Nii on oht jääda ilma oma kodust ja sattuda põhjendamatult võlaorjusesse. Volikiri peab olema konkreetne ja sellest peab nähtuma, mille tarbeks see on antud. Enne, kui volikirjale alla kirjutate, veenduge selle sisus ja küsige kindlasti notarilt selgitusi volikirja õiguslike tagajärgede ja sellega kaasnevate ohtude kohta.
