Praeguseks on ilmne, et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb, nentis Eesti Pank.

Eriolukorra pikenemisel võib majanduslangus olla ka 14%

Kuueprotsendiline langus on seejuures Eesti Panga hinnangul isegi positiivne stsenaarium – selline võiks tulemus olla siis, kui eriolukord laheneks mai alguseks, nagu praegu plaanitud.

Eeldus on ka, et samaks ajaks ehk mai alguseks leevenskid piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine.

Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3% SKP-st. Seejuures ei sisalda see hinnang valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Kui piirangute periood pikeneb aga näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul isegi umbes 14%.

Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral  kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst. Ka see hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele.

Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda, nendib Eesti Pank. Seega kujuneb majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%.

Iga nädal eriolukorra pikenemist Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu, avaldas Eesti Pank karmi tegelikkuse.

Loodetakse kiiret taastumist

Majanduslanguse suurus sõltub igal juhul sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada, teatas Eesit Pank.

Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem.

“Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud, et muutuvate oludega kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad. Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti,” rääkis Eesti Panga president Madis Müller.

Nii annab Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime Mülleri arvates põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda.

Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb Eesti Panga hinnangul siiski olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks.

Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid, mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele. See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile.

“Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud,” soovitas Eesti Pank.