Kõik me teame, mis on säästukonto ja milleks see hea on. Mismoodi aitab aga lihtsamalt ja arukamalt majandada kulukonto kasutamine, räägivad kaks Eesti rahablogijat.

“Tee oligarhiks saamiseks peab olema võimalikult automaatne ja mugav ning mul peab jääma võimalikult palju vaba aega suurte visioonidega tegeleda,” leiab populaarne blogija Rahakratt.

Ta ei pea mõttekaks igaõhtust “tšekitriikimist” ja iga ostetud kohupiimakorbi üles märkimist. “Mina endale sellist stressi ei tekita ja ei sae senti pooleks, kuhu iga mu münt läks.”

Selle asemel kannab ta juba kolm aastat iga nädal enda kulukontole 250 eurot, millest jagub söögile, riietele, meelelahutusele, kingitustele jm igapäevakuludele. Isegi kui mõni nädal tuleb rohkem rahakotiraudu paotada, on blogija taolisteks “oodatusteks” valmis.

“Omavahel öeldes võin tunnistada, et näen veidi tulevikku: jõulud tulevad ka sel aastal detsembris ja kui sa pruute liiga tihti ei vaheta, siis saab üsnagi päeva täpsusega tema sünnipäeva ennustada. Kui ikka mõni kõvem simman ühel nädalal plaanis on, siis olen eelneval nädalal veidi rahulikumalt võtnud või võtan järgneval nädalal rahulikumalt.”

Pigem katsub ta teha nii, et iga nädal pisut raha üle jääks. “Ükskõik kas ootamatusteks (näiteks ilmub keegi suure kõhuga mu ukse taha ja küsib, kas mäletan à la Gennadi sünnipäeva paar kuud tagasi vms) või oodatusteks nagu investeerimine, reisid ja peod,” selgitab ta rahakratilikus stiilis. Lisaks läheb kulukontolt iga päev püsikorraldusega 3 eurot LHV Kasvukontole, mille eest kord nädalas aktsiafonde soetatakse.

Majapidamiskonto abikaasaga kahepeale

Sammhaaval blogi pidav kommunikatsiooniekspert Krõõt järgib sarnast süsteemi, ainult et tema kulukonto on abikaasaga ühine ning raha kannavad sinna võrdselt mõlemad. Kuigi tehniliselt on “majapidamiskonto” ühe abikaasa nimel, on mõlemal täisvolitus ja oma pangakaart selle kasutamiseks.

Ühiselt kontolt tasutakse kõik koduga seotud arved, toidukulud, koeratoit, kütus ja autokindlustus, ühised väljaskäimised ja kingitused. Erimeelsusi, mida näiteks toidupoest osta võib, Krõõda sõnul ette ei tule. “Eelarve on piisavalt suur ning meie väärtushinnangud ja majandamisoskused piisavalt sarnased, nii et maksame lihtsalt kumbki kõike, mida parasjagu vaja on.”

Süsteem sündis kohe kokku kolides ühise otsusena. “Just selleks, et ei oleks pingestamist või jooksvat arvepidamist, kes mille eest maksis,” selgitab Krõõt. “Raha on koht, kus inimestel tekib palju tülisid ja pingeid. Me ei hakanud katsetamagi, kas meil neid tekiks.”

Lihtsustab suurte finantseesmärkide poole liikumist

“Väga mugav on kuu alguses teada, et kui see summa kontole kantud, siis põhimõtteliselt kõik muu on juba säästmiseks-investeerimiseks vaba,” räägib Krõõt. Siiski pole tema jaoks igakuine number kivisse raiutud. Kui on suuremaid väljaminekuid kodu või reisimisega seoses, siis kannavad abikaasad vajamineva summa kontole juurde.

Märkimisväärsel kombel pole kumbki blogija igapäevateks kuludeks mõeldud rahasummat kolme aasta jooksul suurendanud. Rahakratt mõtleb hoopis eelarve vähendamisele.

“Üldiselt on rikaste saladus see, et kui sissetulekud tõusevad, siis mõnda aega peab kulud ikkagi samad hoidma, et rikkuse pall veerema läheks. Ega sa lõket tehes ka lõpeta puude panekut ära, kui leegike juba üleval on – siis tuleb just sääste peale uhada,” võtab ta teema kokku.