Millal te viimati kuulsite midagi Kaur Kenderist? Kas siis, kui kõik arutasid pahapoiss-kirjaniku rõveda lapsporno-jutu üle ja ta oma loomingu eest kohtu all oli? Kas mäletate, et kohtust väljus ta pärast pikka kemplemist lõpuks aasta eest mais õige mehena?
Kuid kas teate ka, et kohe pärast protsessi lõppu pühkis Kender Eesti tolmu jalgadelt ja kolis perega ära Inglismaale, et sukelduda täiega oma uude seiklusse – arvutimänguärisse?
Tänaseks on tema taga seisvad investorid, ravimi- ja meediaärimees Margus Linnamäe ning viimase äripartner Ilmar Kompus, investeerinud ettevõtmisse juba sadu tuhandeid eurosid ning esimesed pääsukesed hakkavad tulema.
Praegu Londonis elav Kender ise on end koos perega sisse seadnud Londoni Hackney piirkonnas asuvasse Dalstonisse. Dalston sarnaneb tema sõnul Põhja-Tallinnaga, on hipsterlik.
“Eks ma selle sarnasuse tõttu siia kolisingi,” ütleb Kender ja lisab, et inimesi on Dalstonis siiski Põhja-Tallinnaga võrreldes oluliselt rohkem – 270 000.
Elukoha valikul ei mänginud tema jaoks rolli mitte ainult kodusena tunduv ümbrus, vaid käe-jala juures on ka kõik muu vajalik selleks, et toota üht kõva arvutimängu. Nii asubki tema Londoni mängustuudio sealsamas kodu lähedal – kõigest kümmekond minutit jalgrattaga.
Üks mäng, kolm stuudiot
Dalstonis ei asu ainuke ettevõtte Zaum Studio OÜ mängumeisterdamise labor, kus käib töö uhiuue krimirollimängu kallal. Firma teine stuudio asub samuti Inglismaal, tunniajase rongisõidu kaugusel pealinnast – Brightonis.
Kolmas asub tegelikult siinsamas Eestis, Tallinnas. Ja kõigis kolmes stuudios töötavate inimeste heaolu on nüüd Kenderi südamel, sest tema on mängu produtsent, räägib ta.
“Proovin teha nii, et inimestele oleks võimalikult hea ja mõnus seda mängu teha,” ütleb Kender, kuid jätab täpsustamata, kuidas ta seda täpselt proovib.
“Kuidagi tüütu tundub enda personaalküsimust lahata, videomängu tegemine on ikkagi väga meeskonnatöö ja oma rolli kuidagi hullult üle tähtsustada ma põhjust ei näe.”
Mäng ise põhineb Robert Kurvitza 2013. aasta romaanil “Püha ja õudne lõhn” ning kannab nime “Disco Elysium”. Mängija viiakse väljamõeldud Revacholi linna, kus tuleb lahendada mõrvamüsteerium.
Kenderi sõnul ei ole vaja raamatut enne mängimist läbi lugeda, sest kuigi mäng algab seal, kus raamat lõppes, mahub tegevuse vahele aastaid.
“Raamatut võib pärast mängu ka lugeda,” ütleb ta
Kaua tehtud, kaunikene
Ehkki arvutimängu arendus algas Kenderi sõnul 2014. aastal, võib Kenderi sõnul päris arenduse algust ajas veel tükk maad tagasi kerida.
“Selle maailma loomine on Robert Kurvitzal, Argo Tuulikul, Aleksander Rostovil ja teistel käinud juba pea 18 aastat. Maailm sai alguse pliiatsi ja paberi D&D’na, edasi tuli juba romaan “Püha ja õudne lõhn”,” meenutab Kender ja lisab, et videomäng oli sellele loogiline jätk.
“Väga palju on tulnud asju jooksult õppida ja ma olen kindel, et veel palju rohkem õppimist on ees,” ütleb ta.
Ise näib mees enda ja meeskonna senise edenemisega rahul olevat.
“Töö algusest saadik on meeskond teadnud, et teevad kõigi aegade kõige ägedamat rollimängu,” teatab ta enesekindlalt.
Tegelikult ongi tal ja tema tiimil võimalik vaikselt juba esimesi töövilju nautida. Nimelt said sel nädalal kõik huvilised Ameerika Ühendriikides Seattle’is toimunud arvutimängumessil Pax West uut mängu esimest korda proovida.
Tõsi, see oli veel selline üsna toores versioon, kuid Kenderi sõnul olid kõik kaheksa arvutit, kus mängu proovida sai, kogu aeg kinni nii, et mõni soovija jäi ilma.
Siinkohal on paslik välja tuua ka Kenderi mängu levitaja. Nimelt on mängu levijaks Humble Bundle ja nii kõva nimega mängulevitajat pole ühelgi Eesti mängul varem olnud.
Investoriks Linnamäe
Kenderi sõnul on raha arvutimängu loomiseks saadud investoritelt, kuid rahast ja investoritest täpsemalt ta ise rääkida ei taha. “Investorite eest rääkida ja nende äriotsuseid kommenteerida mul õigust ei ole,” sõnab ta.
Seega mida Kender ise öelda ei soovi, on see, et Zaum Studio OÜ omanikeks on kaks ettevõtet – 85% osalusega Fortress Occident Holding OÜ ja 14% OÜ Tütreke.
Fortress Occident Holding OÜ omanikuks on meedia- ja ravimiärimees Margus Linnamäe Hollandis registreeritud valdusfirma MM Holdings B.V. Vähemusoslust omav OÜ Tütreke kuulub Linnamäe äripartnerile Ilmar Kompusele.
Zaum Studio aruannetest on näha, et arendusraha on mängu jaoks seni juba üksjagu kulunud. Ettevõtte 2016. ja 2017. aasta kahjumid kokku on üle 700 000 euro. Sellest saab järelduse teha, et mänguarendus on kallis.
Juunikuu seisuga töötas firmas 17 töötajat, kuid Kender ise lisab, et arendusega on tegelikult seotud olnud kokku sadakond inimest lisaks Eestile ja Suurbritanniale ka veel teistest riikidest. Näiteks Prantsusmaalt, Ukrainast, Poolast ja USAst.
Küsime ka Linnamäelt, miks ta otsustas Kenderi mänguärisse investeerida ja kui perspektiivikaks ettevõtmist peab, kuid temalt me vastust ei saa.
Igatahes on valmiva mänguga plaanis osaleda septembri keskpaigas toimuval Inglismaa suurimal messil EGX Birmingham.
Kender ei luba kindlat tähtaega, millal mäng päris küps on, et massidesse jõuda.
“Kohe kui valmis saab. Aga eks Robert on veidi nagu see teine Eesti mõnu-vara looja Arvo Pärt. Kaljuste mingis dokis rääkis, et orkester istub juba partituuri taga aga Pärt jookseb ikka ringi pliiatsiga ja parandab noote. Ma usun, et selline lihvimine on tähtis ka meil.”
Kuid mis on see põhjus, et üks kirjanik vahetaks raamatu arvuti vastu? Kenderi sõnul on põhjus lihtne – suurim surve selleks tuli lastelt.
“Nad ütlesid: keegi ei loe raamatuid, tee videomänge,” teatab ta ja lisab, et ega arvutimängu tegemine ei ole iseenesest midagi enneolematut ja originaalset.
