Petturid kasutavad ära inimeste teadmatust nende konto- ja kaardilimiitide osas, mis on sageli ebamõistlikult kõrged. 

Tasub alati arvestada võimalusega, et kurjategijad on meist sammu võrra ees ja võime pahaaimamatult anda ligipääsu oma kontole või kaardiandmetele. Võimalike kahjude  vähendamiseks tuleks vaadata üle oma pangalimiidid ja hoida neid võimalikult madalal tasemel. 

LHV jaepanganduse juhi Annika Goroško kinnitusel teevad madalad maksete ja  kaardilimiidid petturi elu keerulisemaks, sest isegi kui inimene annab ekslikult kurjategijale  ligipääsu oma pangakontole (või pangakaardile), tuleb petturil asuda suurema summa  saamiseks limiite tõstma. “See on aga lisasamm, mille puhul suur osa ohvreid saab aru, et tegemist on pettusega,” märgib Goroško. 

Limiidid kaks korda liiga kõrged 

Paljud pangakliendid ei mäleta või ei teagi, kui kõrgel on nende raha kasutamise limiidid. “Hiljutise analüüsi põhjal võib öelda, et erakliendid hoiavad LHV internetipangas oma  maksete kuulimiiti keskmiselt 5800 euro tasemel ja keskmine päevalimiit on 2600 eurot. Eraklientide mediaan-kuulimiit (ehk täpselt pooltel klientidel suurem ja pooltel väiksem) on 3000 ja mediaan-päevalimiit 1000 eurot,” räägib Goroško. 

Kui aga kõrvutada limiitide statistika reaalsete väljuvate maksetega, siis nende arveldavate  eraklientide seas, on maksimaalne päevane maksete summa ehk päevalimiidi vajalik  väärtus keskmiselt 1340 eurot ning mediaan 300 eurot. Kuus tehakse kokku keskmiselt 2280 euro väärtuses arveldusi ja maksete mediaan ulatub 580 euroni. 

“Statistika näitab selgelt, et inimesed hoiavad üldiselt limiite „igaks juhuks“ rohkem kui kaks korda kõrgemal, kui vaja läheb. Samas tähendab kõrge limiit seda, et kui inimene peaks pettuse ohvriks langema, on petturil limiidi ulatuses lihtsam toimetada,” sõnab Goroško. 

Sama olukord puudutab pangakaardi tehingute – sularaha väljavõtmine, kaardi- ja viipemaksed ning internetiostud – päeva- ja kuulimiite, mis on tegelikest kaardimaksete summadest oluliselt kõrgemal. 

“Soovitame limiite hoida võimalikult madalal, igapäevastele vajadustele vastaval tasemel ja siis neid suuremate maksete tegemiseks kergitada. Oluline on ka pärast suuremate ostude või maksete tegemist limiidid taas allapoole langetada,” rõhutab Goroško.