Surm on keeruline ja delikaatne teema. Paraku jääb igaühest maha ka maiseid muresid, mis tagantjärele lahendamist vajavad.

Sellest, kuidas lepingu lõpetamine käib ja kes peab viimase arve tasuma rääkis Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

“Inimese surm on alati väga delikaatne teema, mistõttu oleme oma protsessides arvestanud kliendi esindaja murega. Kliendi surmast võib meile teatada kliendi lähedane inimene, kas sugulane, sõber, aga ka sotsiaaltöötaja või hooldaja,” rääkis Luts.

Esitada võiks surmatunnistuse, aga isiku surmast teatamisel teeb Eesti Energia alati päringu ka rahvastikuregistrisse, et olla kindlad teavituse õigsuses.

Energiateenuste puhul on inimesel enamasti kaks lepingut – võrguleping ja elektrileping. Lepingu omaniku surma korral on oluline leping kas ümber vormistada uuele isiku nimele või lõpetada, kui antud aadressil keegi elektrit ei tarbi.

“Seni, kui leping on surnu nimel, tulevad ka arved vastavate kontaktandmetega,” selgitas Luts.

Üldjuhul maksavad omaksed või samal aadressil elavad teised tarbijad arveid edasi. Hoolsamad lõpetavad surnu nimel olevad lepingud ja vajadusel sõlmivad enda nimele. Pärimismenetlusse üldjuhul kommunaalkulud ei jõua, seega on surnu nimel olevate võlgade sissenõudmine Lutsu sõnul keeruline.

“Hetkeseisuga on meil ootel ligi 180 arvet, mida kanname 2019. aasta jooksul lootusetuteks. Kui lähedased kliendi surmast ei teata, jätkub arvete saatmine seni, kuni toimub ka arvete tasumine. Kui arveid ei tasuta ja tekib võlg, siis toimub lõpuks voolu sulgemine ja lepingute lõpetamine,” lisas ta.