Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis värskes otsuses, et elatise maksmisest kõrvalehoidumisega on tegemist juba siis, kui vanem teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu.

Vanem hoiab elatusraha maksmisest kõrvale, kui ta rikub lapse ülalpidamiskohustust olukorras, kui tal on võimalik raha maksta või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab selle kohustuse teadlikult täitmata.

Mis on pikk aeg?

Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas tuvastasid kohtud, et süüdistatav on ligikaudu viie kuu jooksul tasunud oma alaealisele pojale ca 4 eurot kuus elatusraha, samal ajal enda tulusid varjates.

Maakohus järeldas, et tegemist on kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmisest kõrvalehoidumisega. Ringkonnakohus küll nõustus, et süüdistatav on hoidnud elatusraha maksmisest teadlikult kõrvale, ent võttis seisukoha, et ligikaudu viie kuu kestel elatise maksmise kohustuse rikkumist ei saa veel pidada pikaajaliseks, mistõttu ei ole see rikkumine karistusseadustiku järgi karistatav.

Ringkonnakohtu arvates saab karistatavaks pidada elatise maksmisest kõrvalehoidumist, kui see ületab ühte aastat.

Oluline hilinemine on ka üks kuu

Ehkki Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena, on kolleegiumi hinnangul väär ringkonnakohtu arusaam, et karistatav on alles ühe aasta pikkune elatise maksmisest teadlik kõrvalehoidumine.

Kohtunike sõnul on ka lühem kui ühe aasta pikkune igakuise elatise maksmata jätmine oluline hilinemine ning lapse igapäevaseid vajadusi arvestades on selline hilinemine ebamõistlikult pikk.

Kuna karistusseadustiku järgi on karistatav teadlik kõrvalehoidumine lapsele kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, on kolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisega tegemist juba siis, kui isik teadlikult viivitab maksmisega rohkem kui üks kuu.

Seega saab igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on – või võiks olla – võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab elatusraha teadlikult vähemalt ühe kuu jooksul maksmata.

Lisaks on elatise maksmisest kõrvalehoidumisena tegemist siis, kui isik küll maksab elatist, ent teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

Riigikohus rahuldas prokuratuuri kaebuse, tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.