SEB pensioniuuringu järgi ei tea nimelt 32 protsenti inimestest, mis on nende pensionisäästude maht. Üle poole vastanutest leidis samas, et neil tuleb ise oma tuleviku kindlustamiseks täiendavalt vahendeid koguda ning vaid 11% nentis, et kasutaks kohe teise sambasse kogunenud raha igapäevaste elamisvajaduste rahuldamiseks.

Pooled sambasse kogujatest ei tea, millisesse pensionifondi nende igakuine pensioniinvesteering läheb ning vaid 7 protsenti oskab nimetada oma pensionifondi aastatootlust, selgus uuringust.

Panga sõnul on tulemused murettekitavad, sest pensionisamba vabatahtlikuks muutumise eel on inimeste teadlikkus pensionisüsteemist jätkuvalt liialt madal.

SEB Life and Pension Baltic Eesti filiaali juht Triin Messimas ütles, et vähene teadlikus oma teise pensionisamba hetkseseisust ei tule tarbijale kindlasti kasuks. “Pahatihti loetakse meediast Eesti keskmisi andmeid ning arvatakse, et ka endal on vähe raha kogunenud, mille eest ei ole võimalik oma pensionipõlve finantseerida või palju räägitud negatiivne tootlus mõjutab ka minu pensioniinvesteeringuid,” ütles ta.

“Nii nagu iga pensionikoguja on unikaalne oma sissetuleku ja kogumisperioodi osas, on ka tema isiklik investeerimistulemus ja varade maht unikaalsed. Eesti keskmiste näitajate põhjal ei saa iga inimene enda jaoks õiget otsust teha,” lisas Messimas.

Kust seda vaadata?

Õnneks on see päris lihtne. Seda saab teha Pensionikeskuse veebilehel. Logi sinna sisse ja sulle avaneb avaleht, kust näed pensionikonto koondväljavõtet.

Selleks, et oma teise samba seisu vaadata, vajuta vasakul rippmenüüs “päringud” ja kliki seejärel saldoteatise peale. Siis avaneb sulle leht, kus saad valida tänase kuupäeva ja sammast, mida vaadata tahad. Vali tänane kuupäev ja teine sammas ning kliki “otsi”.

Seejärel avaneb sulle saldoteatis, kust näeb väärtpaberite osakuid ja nende väärtust. Oluline on selles menüüs “kokku” lahter, mis näitabki sulle seda, palju oled praegu teise sambasse raha kogunud.