Kriisist hoolimata pead töötuskindlustuse eest maksma ka edaspidi sama palju kui varem. Pool reservidest on läinud

Töötuskindlustusmakse jääb samale tasemele kui seni.Foto: Shutterstock

Ehkki koroonakriis neelab töötukassa reservidest ära enam kui poole, otsustas valitsus siiski töötuskindlustusmakse määra mitte muuta – ehk su palgast läheb seda maha sama palju kui varem.

Kui veel eelmisel aastal rääkisid julgemad poliitikud ja arvamusliidrid sellest, et töötuskindlustusmakse määra võiks vähendada, sest reserve oli kogunenud juba palju – rahapatakat oli vahepeal sisuliselt miljardi jagu –, siis nüüd tundub, et vähemalt praegu pole see kuidagi võimalik.

Nimelt on töötukassa reservis olnud 838 miljonist aasta lõpuks prognoosi järgi alles vähem kui 400 miljonit, tõdes töötukassa nõukogu esimees Peep Peterson juunis. Põhjus on muidugi ilmselge – koroonakriis, makstud toetused, suuremad koondamised.

Vähendada oleks hea, aga ei saa

Seetõttu leidis juba töötukassa ise, et kindlustusmakse määra langetada ei saa. “Kriisi ajal oleks hea töötuskindlustusmakse määra langetada, aga ajutine töötasu hüvitamine raskustesse satunud ettevõtete töötajatele seda hetkel ei võimalda,” nentis Peterson.

Samas on reservid piisavad, et töötukassal raha kohustuste täitmiseks piirab ning seega pole makset vaja ka tõsta – nii tegigi juba töötukassa nõukogu ise ettepaneku määr samaks jätta. Nüüd on sellega nõustunud ka valitsus.

“Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks,” nentis sotsiaalminister Tanel Kiik.

Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr kriisi järel, aastatel 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini. Praegusel 2,4 protsendi tasemel on see olnud juba 2015. aastast saati.

Kui palju sa maksad?

Järgmiseks neljaks aastaks jääb töötuskindlustusmakse määr 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti. Ajaloolise võrdluse mõttes võib öelda, et süsteem loodi Eestis 2002. aastal ning kõige suurem oli makse kriisi järel, aastatel 2009-2013, mil see tõusis 4,2 protsendini. Praegusel tasemel on see olnud juba 2015. aastast saati.

Näiteks 1300-eurose brutokuupalga pealt tuleb aasta peale kokku maksu maksta seega 370 eurot – sellest 125 eurot tasub tööandja, ülejäänu töötaja. Tööandja makse arvestatakse palgafondi järgi, töötaja makse brutopalgalt.

Kui teenid näiteks miinimumpalka ehk 584 eurot kuus, siis on igakuiselt töötuskindlustusmakse kokku umbes 14 eurot. Keskmise palga ehk 1433 euro juures on see aga veidi üle 34 euro kuus.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.