Maailma aktsiaturgudel on viimased kuu aega olnud halvad ajad. Nii tuleb ka pensionifondidel teha raskeid valikuid, et tootlust hoida üritada.

Mõistagi on praegu väga erinev olukord aktiivselt juhitud fondides, kus fondihaldur ise otsustab, mida ja kui palju osta, ning passiivsetes fondides, mis enamasti järgivad suuri aktsiaindekseid.

Uurisimegi järgi, mida Eesti pensionifondid praeguses olukorras teevad, et klientide vara hoida.

LHV

LHV aktiivselt juhitud pensionifondid on pikka aega hoidnud konservatiivset joont ja otsinud pikaajalisi investeeringuid eelkõige börsiväliselt, rääkis fonde haldava LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.

“Seetõttu oli LHV pensionifondides veebruaris alguse saanud ajaloo kiireima börsilanguse ajal aktsiariski väga tagasihoidlikult ning võrreldes konkurentidega kaotasid meie pensionifondide kliendid oma pensionivarast kõige vähem – selle aasta algusest on meie suurimate fondide L ja XL kliendid kaotanud vaid 2% vs indeksfondide üle 20% suurused kaotused,” rääkis ta.

Arvestades languse massiivset ulatust on aga nii mõnedki hinnatasemed avalikel börsidel pikaajaliselt muutunud LHV jaoks atraktiivseks ja panga aktiivselt juhitud fondid on oma riskivõtmist varade lausmüügi järel asunud vaikselt suurendama, rääkis Kukemelk.

Swedbank

Swedbanki vanem portfellihaldur Katrin Rahe ütles, et nemad hoiavad pensionfondides tavapärasest kõrgemat likviidsete vahendite – hõlpsasti rahaks pööratavate varade – osakaalu, et paindlikult kasutada turulanguses tekkinud võimalusi.

“Swedbanki aktiivselt juhitud pensionifondides vähendasime veebruari lõpus ja märtsi alguses oluliselt aktsiate osakaalu, sealjuures  enim kärpisime positsioone Euroopa aktsiates,” ütles ta.

Samuti pöörab Swed tähelepanu madalama riskitasemega fondidele ja jälgime, et nende võlakirjainvesteeringud oleksid kõrge kvaliteediga. Konservatiivne pensionifond K10 ei sisalda aktsiariski, ehkki tänane regulatsioon seda võimaldaks.

Võlakirjainvesteeringutes väldib Swedbank praeguses olukorras enim haavatavate sektorite ettevõtete – lennuliinid, hotellid, toorained – võlakirju. “Pankade võlakirjadest omame valdavalt suuri süsteemselt olulisi ja heas finantsseisukorras olevaid panku,” rääkis ta.

Turgude kukkumine on Rahe sõnul aktiivselt juhitud fondidele tekitamas kohati ka häid ostukohti. “Nii näiteks oleme selektiivselt hakanud lisama krediidiriski instrumentides, kus meie hinnangul on turg üle reageerinud,” rääkis Swedi portfellihaldur.

SEB

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev rääkis, et oma aktiivselt juhitavates pensionifondides on pank teinud erinevaid taktikalisi muudatusi, nii riski vähendades kui lisades.

“Ebakindlus ja kriisid on loomulik osa finantsturgudel toimuvast ja 40-50 aastase kogumisperioodi jooksul elavad pensionikogujad ja pensionifondid üle ilmselt mitmeid närvilisemaid ajajärke,” märkis ta.

Kõigist eelmistest kriisidest on taastutud ja hoolimata langusperioodidest on mineviku pikaajalised tootlused positiivsed ja enamike pensionifondide puhul on ületanud ka inflatsiooni, tõdes Võrklaev.

“Ka käimasolev kriis on lisaks ebakindlusele loonud ka võimalusi – ulatuslikud abipaketid võivad toetada teatud sektoreid ning keskpankade ja valitsuste rahasüstid võivad kaudselt leida tee ka väärtpaberiturgudele,” lisas SEB fondijuht.

Luminor

Luminori pensionifondide fondijuht Vahur Madisson rääkis, et nende fondid on teinud taktikalisi muudatusi riskide vähendamise suunas. “Oleme vähendanud aktsia- ja riskantsemate võlakirjaturgude osakaalu ning aktsiastrateegias tsüklilist riski vähendanud,” ütles ta.

Need muudatused on pigem ajutised ja suurenenud riskide tasakaalustamiseks. Kindlasti tasub pensionikogujatel siiski meeles pidada, et pensioni kogumine on pikaajaline investeering ning edukas tulemus saavutatakse mitmete aastate jooksul, nentis ta.

“Pensionifondivalitsejate põhieesmärk on koostada portfellid, mis tagavad parima pikaajalise tulemuse, kuid sellega ei välistata lühiajalisi ebastabiilsusega seotud riske ning portfelli väärtuse lühiajalist vähenemist. Ebastabiilsus ja lühiajalised kaotused kuuluvad investeerimisprotsessi juurde,” rääkis ta.

Märtsi näitel teame, et maailm võib muutuda ühe hetkega, nentis ta. Kui aluseks võtta viimase 100 aasta suurimad majanduslangused, siis nendega võrreldes vastab käimasolev langus finantsturgudel juba enam-vähem keskmisele majanduslangusele

” Kindlasti on käimasolev languse põhjus kaasaja globaalsele majandussüsteemile enneolematu ja edasiste arengute jaoks ei ole võtta analoogi ning seetõttu on ka edasine langus turgudel võimalik. Kuid varem või hiljem ebakindlus taandub ja see sillutab tee uuele tõusule, mistõttu pikaajalisel investoril tasub olla kannatlik,” rääkis Madisson.

Suurimad keskpangad ja riikide valitsused eesotsas USAga on hoidnud just sellise majanduslanguse jaoks varuks enneolematu päästearsenali, mis on nüüd ka väga kiiresti kasutusele võetud, tõdes Luminori fondijuht ja märkis, et ühegi varasema majanduslangusega ei ole asutud võitlema niivõrd mastaapsete meetmetega.

Tuleva

Tuleva firmamärk on nende indeksifondid – muud pensioniühistu ei pakugi. Tuleva asutaja Tõnu Pekk nentis, et nende investeerimisstrateegia on hästi lihtne – ühistu liikmed võtavad iga kuu tükikese oma palkadest, ostavad selle eest aktsiaid ja kasvatavadviisi vähehaaval oma osalust maailma suurimates ettevõtetes.

“Täna investeerime täpselt nii nagu ennegi: ostame iga kuu umbes 3000 ettevõtte aktsiaid juurde. Kui turgudel on madalseis, on need ettevõtted odavamad ja saame sama raha eest rohkem aktsiaid,” rääkis Pekk.

Iga aeg tundub selle sees olijale enneolematu ja eriline, nentis ta. Võimatu on öelda, kui kaugele ulatuvaks saab majandusele nende sündmuste mõju, mis turge praegu raputavad. Mängus on liiga palju faktoreid ja selles mõttes pole tänane olukord kuidagi erandlik.

“Ajalugu näitab, et regulaarselt investeerides ja oste ajas hajutades saab pikas plaanis parema tulemuse kui turgude meeleolusid üle kavaldada püüdes. Sellepärast me Tulevas ennustamisega ei tegele ja lühiajaliste kõikumiste pärast ei sahmi,” ütles Pekk.