Möödunud nädalavahetusel tuli Põhjamaade elektribörsil NordPool Taani hinnapiirkonnas päris mitmel tunnil ette negatiivseid hindu, nii et tootjad maksid tarbimise eest peale.
Näiteks oli Taani ühes hinnapiirkonnas 1. veebruari hilisõhtul elektri megavatt-tund väärt -11,16 eurot, sama päeva hommikul aga umbes -2 eurot. Kuidas see võimalik on?
NordPooli börsi Baltikumi piirkonnajuht Ingrid Arus rääkis Geeniusele, et sarnast olukorda on tulnud ette ka varem. Reeglina juhtub see siis, kui esiteks on tarbimine madal, teisalt on aga tuult palju – talvel mõjutab ka koostootmisjaamade lisandunud toodang.
“Koostootmisjaamade seismapanek ja uuesti käivitamine on tunduvalt kallim, kui mõnel tunnil tarbijatele peale maksmine,” rääkis Arus.
Toetused aitavad hinda
Eesti energiaturu hiiu ning ka ühe suurima elektri jaemüüja Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts lisas, et negatiivne turuhind tekib reeglina riikides, kus elektri tootjatele makstakse toodangu eest toetusi suuruses, mis ei sõltu elektri turuhinnast. Kõige tavalisemad on fikseeritud suurusega toetused.
Kui Taanis on näiteks fikseeritud toetus 60 eurot megavatt-tunnist, siis on tootjad motiveeritud tootma nii palju kui võimalik, et maksimaalselt toetust kätte saada, rääkis Luts.
See tähendabki, et tuulest ja päikesest elektri tootjatel, kelle jaoks elektri tootmise muutuvkulu on 0 eurot megavatt-tunnist, on Taanis mõistlik teha elektribörsile pakkumine, et nemad on valmis elektrit tootma kuni elektri hind ei ole langenud madalamaks kui teoreetiliselt -60 eurot megavatt-tunnist.
“Kui nüüd börsil tekib negatiivne hind, näiteks -10 eurot megavatt-tunnist, siis teenib tootja ikkagi 50 eurot megavatt-tunni kohta,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja.
Lisaks toetussüsteemile loetles ka Luts negatiivse turuhinna tekkimise põhjustena veel võimalikult väikest hinnapiirkonda, suurt taastuvelektri osakaalu selles hinnapiirkonnas ning väikest elektri salvestamise võimalust.
“Elektri negatiivne turuhind on pigem anomaalia. Suuremas koguses ning pikemas perspektiivis on negatiivsed elektri turuhinnad välistatud, sest väikeste regulatsioonide muudatustega saab negatiivse turuhinnaga elektri salvestamise muuta kasumlikuks äritegevuseks,” rääkis Luts.
Olukord on aga muutumas – Euroopa Komisjon ei luba juba uutes riigiabi otsustes anda uutes tootmisseadmetes toodetud elektri eest toetust ajal, kui elektri hind on null või negatiivne.
Eestis päris peale makstud pole
Eesti hinnapiirkonnas ei ole negatiivset elektrihinda seni ette tulnud, kinnitas NordPooli Baltikumi piirkonnajuht Arus.
Küll aga on ette tulnud väga väikest hinda – nimelt saavutati tänavu 8. jaanuaril ühel tunnil madalaim hind, 0,1 eurot megavatt-tunni kohta ehk elekter ei maksnud pea midagi.
Võrdluseks on näiteks täna, 4. veebruaril elektri keskmine päevahind 36,84 eurot megavatt-tunnist, eile oli see 28,37 eurot.
Tundide arvestuses oli täna hind kõige madalam varahommikul – umbes 16 kuni 17 eurot -, kõige kõrgem aga tööpäeva alguses ning pärastlõunal, 54 kuni 56 euro kandis.
