Investor ja endine pokkerimängija Madis Müür kirjutab arvamusartiklis, miks ta tehnoloogiaettevõtetesse investeerib, miks need teistele firmadele ära teevad ja räägib, kuidas on seis Eestis.
Ärkamis- ja ludiitide ajast saadik on Eesti investoritele erinevate arvamusliidrite poolt pähe taotud, kui riskantne ikkagi tehnoloogia on. See laialtlevinud väärarusaam on praeguseks kohaliku investori vaikiv tehasesäte, emapiimaga kaasa antud teadmine.
Käesoleva aasta K-kujuline taastumine on lõpuks seda vale paljastamas ka kõige põikpäisematele investoritele: tehnoloogia on USA börsil rallinud ja vana majandus pidanud enamuses oluliselt rabelema, et kas või seniseid seise hoida.
Innovatsioon on riskantne, innovatsiooni vähesus aga parimal juhul riskivabalt turule – indeksifondidele – alla jääv lähenemine. Kas see võib tähendada ka võimalusi Eesti tehnoloogiamaastikul, kus hinnad ei ole ära tõusnud?
Samad probleemid, aga paremad lahendused
Millest siis tuleb tehnoloogia vähesem riskantsus? Põhjuseid on palju: idufirmad lahendavad täpselt samu probleeme, aga oluliselt soodsamalt, mugavamalt ja kiiremini, sisuliselt rätsepalahendusena kliendi valupunktile.
Näiteks meelelahutuse puhul võib Netflixi võrrelda tavakinoga. Kümne euro eest saab Netflixis terve pere kuu aega piiramatu parima meelelahutuse endale sobivas asukohas kätte, võrreldes kinos saaks sama raha eest ainult üks-kaks piletit ja seda kindlas asukohas, teiste potentsiaalselt haigete keskel.
Samamoodi ärikohtumiste kontekstis Zoom ja alternatiivid koos digiallkirjastamise võimalustega on tohutult soodsamad ja kiiremad võrreldes äriklassis lendamise, hotellitoa võtmise ja siis kontori koosolekuruumis näost-näkku kokku saamisega.
Töötajatest peetakse lugu, helged pead tulevad üle
Pikas perspektiivis taandub konkurentsieelis ka parimate inimeste kaasamisele ja motiveerimisele. Idufirmades on Startup Estonia andmetel keskmine palk teise kvartali lõpu seisuga 2508 eurot, mis on 1,8 korda Eesti keskmisest kõrgem.
Optsioonide andmine on valdkonna tavapraktika, tihti ka kõigile meeskonna liikmetele. Motiveerivad väljakutsed ja töötaja mõju ettevõtte tulemustele on ka palju tuntavam, need on samuti olulised faktorid parimate professionaalide palkamisel.
Niimoodi on helgeimad pead nii vanast majandusest kui ka üle maailma Eestis startuppidesse tulemas, kusjuures ka maailma juhtivatest tehnoloogiaettevõtetest nagu Linkedin, Spotify, Google.
Maailmatasemel toodete valmis tegemise ja müügi, kliendi edu jaoks on vaja parimaid töötajaid ja tehnoloogiaettevõtted oskavad neid kõige paremini kaasata.
Tehnoloogia võidab kriisidest
Tehnoloogia pakub niisiis rätsepalahendusi palju soodsamalt, kiiremalt ja mugavamalt vanast majandusest. Rasketel aegadel just otsitakse kuluefektiivsemaid lahendusi ja see ongi viinud tehnoloogia senisest veelgi kiirema kasvuni, on oluliselt kriisikindlam ja võidab kriisidest.
Samuti sõltub see vähem välistest šokkidest ja haigustest, ei sõltu inimeste füüsilisest kokku viimisest. Tänapäevane püsiv konkurentsieelis erineb oluliselt vanast Buffeti ajast kuni umbes 2010. aastani.
Erinevalt Buffeti vallikraavist on just kliendi edu, kasvuhäkkimine, parimate inimeste kaasamine ja kiire kohanemine tänase jätkusuutliku turu edestamise aluseks. Aktsiahinnad USAs seda väga selgelt ka ka näitavad, vanakooli dividendiaktsiad on turule alla jäämas, tehnoloogiaaktsiad vedamas.
Tootlus on korralik, eriti börsiga võrreldes
Kui üksik tehnoloogiaettevõte võib tõesti olla riskantsem kui üksik dividendiaktsia, siis hästi valitud ja hajutatud portfellide puhul on seisud juba hoopis teised kõrgema tootlusootuse tõttu.
Kogenud ingelinvestoritele on erinevate uuringute järgi varajase faasi tootlused olnud 22-27% aastas.
Näiteks Tallinna börsi indeks on hetkel tagasi kukkunud sinnamaale, kus viimati oldi pikemalt 2017. aastal, aga Funderbeami indeks on artikli kirjutamise hetkel 29% kõrgemal kui 2019. aasta alguses.
Vaatamata pisut suurematele kõikumistele protsentuaalselt on hajutatud tehnoloogiaportfellide uued põhjad oluliselt kõrgemal kui vana majanduse portfellide põhjad ja tipud samuti palju kõrgemad.
Kuidas Eestis seis on?
Startup Estonia andmetel kasvas Eesti iduettevõtete käive võrrelduna eelmise aasta sama ajaga 40%, moodustades 364,5 miljonit eurot.
Erinevalt maailmalõppu kuulutavatest pealkirjadest töötas perioodi lõpul Eesti startuppides 15% rohkem töötajaid kui aasta tagasi, tööjõumakse maksti 34% rohkem ehk 47 miljonit eurot.
Kasvasid nii rahastusvoorude arv kui tõstetud summad. Isegi paljukirutud jagamismajanduse äpp ehk Eesti edukaim ja väärtuslikem firma Bolt kaasas kriitikute kiuste turutingimustel 1,7 miljardi euro suuruse valuatsiooni pealt 100 miljonit, tõi kiirelt uued teenused turule ja teeb paljudel turgudel rekordeid. Ühtegi üle 500 000 kaasanududifmra pankrotti pole samuti olnud juba aastaid.
Ka avalikult Funderbeamis raha kaasanud Eesti tehnoloogiaettevõtetel on igati kenasti läinud. Ainult Autolevi oli miinuses ja Frank.ai sulges vahepeal uksed, aga viimasel oli sisuline äritegevus lõppenud juba poolteist aastat tagasi, kustutati lõplikult tuled.
Ampleril on käive 9 kuuga kasvanud 113% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, 10,28 miljonini. Huumi käive on kasvanud 95%, kusjuures septembris müüdi 302 tuhande eest tooteid ehk 127% kasvu ja laieneti USA ning Kanada turgudele.
Promoty netokäive on madalalt põhjalt kasvanud 150% ja nüüd endiste Transferwise arendajate toel Producemendist on uus toode valmis ja ollakse laienemas järgmisele viiele turule, Hollandisse, Rootsi, Norrasse, Taani ja Leetu.
Costpocket on kasvamas üle 100% aastas, Barking kasvab jõudsalt, Bikeep on toonud turule e-tõukside laadimis- ja parkimistoote ning sai 160 000 eurose jätkutellimuse Uus-Meremaalt.
Üks Eesti investorite välismaine lemmik, “koledate” juurviljade kojuvedu Taanis Grim on nii brutokäivet kui osakuhinda kasvatanud aastaga lausa viis korda.
Ka traditsioonilisemate majandusharude tegijatel pole sugugi kehvasti läinud, Chaga on kasvatanud kvartalikäivet 240%, Belief Energiavesi 66%, Tanker 47%, Nudist 45% trimestri käivet. Suurem pilt on igati kena ja oluliselt parem kui palju hirmutatud mantra: “kasvuettevõtted on üliriskantsed ja enamus lähevad keerulisel ajal pankrotti!”
Reaalne seis on tegelikult väga ilus ja ilusamgi kui börsil ka käibelanguste, riskitaseme kontekstis, kasvukiirused on aga täiesti erinevatest maailmatest.
Olen oma portfelli neljakordistanud
Esmapilgul võib tunduda, et Funderbeami indeksi 13,8% langus aasta algusest on väga halb märk. Kui nüüd aga vähegi tulemustesse ja oodatust palju väiksemasse riskitasemesse sisse vaadata, äkki on see hoopis märk võimalusest?
Artikli autoril näiteks on viimase nelja aastaga portfell rohkem kui neljakordistatud kasvuettevõtetega ka vaatamata käesoleva aasta väiksele langusele ja seda ilma ühegi suure Bolti, Transferwise’i, Pipedrive’i või Monese laadse peavõiduta.
Eestis on jaeinvestorile avalikult kätte saadav vägagi atraktiivse tootluspotentsiaali ja börsiga võrreldes sarnase riskitasemega kasvuettevõtete nimekiri.
Enne investeerimist tasub asja uurida
Hoiatuseks: riske on kasvuettevõtete puhul siiski palju, tasub teadlik olla. Sõbra ettevõttesse investeerimist tasub väga ettevaatlikult kaaluda, pigem heategevusena võtta ja investeerimisplatvorme on ka väga seinast-seina.
Reguleerimata platvormidel on tihti valikusõel väga lai ja satub sisse palju täiesti investeerimatut kraami või korralikke ettevõtteid ka kasvuettevõtete kohta ulmekordajatel. Funderbeami puhul on hoovõturada hetkel lühike.
Ka headesse kasvuettevõtetesse investeerides tasub arvestada J kurviga, teisel aastal võitjad veel suurelt ei võida, aga kaotajad on juba kaotamas ja üldpilt pole sel hetkel niisiis kena, see aeg tuleb lihtsalt üle elada.
Edukaks saavad need investorid, kes ehitavad mõne aastaga üles vähemalt 20-30 hästi valitud ja tugevate mentoritega kasvuettevõttest koosneva portfelli või portfelli kasvu osa, nii on realistlik saada ajaloolist 22-27% aastatootlust selle osaga portfellist.
Üldiselt soovitataksegi umbes 5-20% portfellist suunata startuppidesse sõltuvat enda riskitaluvusest ja tootlusootusest. Alustada tasub koos kogenud edukate kasvuinvestoritega ja heaks esimeseks õppematerjaliks on ühe edukaima ingelinvestori Jason Calacanise raamat “Ingel.”
Tsiteerides Buffetit, siis risk tuleb mängu juhul, kui investor ei tea, mida teeb. Üksik tehnoloogiainvesteering on tõepoolest pisut riskantsem kui üksik dividendiaktsia, aga hästi valitud ja hajutatud portfellide puhul on seis oluliselt teine.
Tasub õppida tehnoloogiaettevõtete toimimise, edutegurite kohta juba nii tootluse kasvatamise ja hajutamise tõttu, kui ka et paremini aru saada vana majanduse ettevõtete järjest kasvavatest riskidest tehnloogilise arengu teerulli alla jääda.
Nii on juhtumas nii otseselt Ekspressiga kui Amazoni puhul tervete tööstusharudega, kaudsemalt suure osaga vanast majandusest, mis innovatsioonil ei suuda kannul püsida. Investori tootlus ja lisandväärtuse kasv on järjest rohkem uues majanduses, tasub õppida seda enda portfelli kasuks rakendama.
Märkus: autor on enamiku mainitud kasvuettevõtete investor. Startuppidesse investeerimisega kaasneb palju riske, nagu igasuguse omakapitaliinvesteeringutega. Tasub teadlik olla.
