Facebookis on kümneid ja kümneid tasuta asjade gruppe. Sinna postitatakse kraami, millest soovitakse lahti saada. Tasuta asjade grupid on huvitav fenomen, kus on võimalik kiirelt ja vaevata lahti saada nii korralikest kui ka ajahambale allajäänud asjadest.

Sul on sahtlis kümme nuppudega vana telefoni? Tasuta asjade grupis keegi ikka tahab. Keder on täis moose, mida keegi ära ei söö? Lae aga pilt üles ja homseks on su kelder tühi.

Kui Eestis on tasuta asjade rühmitused materiaalsete hüvede põhised, siis projekt Buy Nothing, millel tuhandeid Facebooki gruppe üle terve maailma, töötab kinkimise põhimõttel ning toob kogukonna kokku.

Jagamisprintsiibil töötav kogukond

Paljud meist ei tea, kes elavad meiega samas kortermajas, milliste oskustega on üleaedsed või mida kasvatab pereema kolm maja edasi. Kuigi eestis leiab piirkondi, kus rahvastikutihedus on 10 000 inimest ruutkilomeetril, on need anonüümsed magalapiirkonnad, kus ehk isegi “Tere” ei tunta. Tegemist on aga igati kadunud ressursiga.

See, et eestlase õhtusöök on teine eestlane, on vana ja iganenud. Aeg on vaadata meie ümber olevaid inimesi ning neid inimsuhteid, mis jäävad tekkimata kui vajakajäämist.

Buy Nothing ehk Jäta ostmata algatuse eesmärk on leida vajalik naabritelt samal ajal nendega sõprussidemeid luues. Jagamise aktiks nimetatakse kingituste tegemist – sotsiaalmeediagruppi on oodatud kinkide tegemine, pakkudes välja oma oskusi, teadmisi, aega või muid ressursse.

Kingituste vahetamine või müümine on keelatud. Kinkide eesmärk on tugevdada kogukonda tervikult, see missioon töötab põhimõttel üks kõigi ja kõik ühe eest. Kingitakse heas usus.

Mis aga peamine – kingituste üleandmise puhul on kõige olulisem inimkontakt. Jagamine toob inimesed kokku, paneb nad suhtlema ja suurendab seeläbi inimeste turvavõrgustikku.

Mida pakutakse ja mida küsitakse? Näiteks:

• Vanur pakub oma aega laste hoidmiseks.
• Tudengid küsivad uude korterisse kolimiseks köögitarvikuid.
• Üksik naine murrab oma jala ja palub kedagi oma koera jalutama.
• Perenaine pakub oma marjapõõsaid tühjaks korjama
• Keegi annab ära üleliigse suitsuanduri
• Lapsed paluvad kedagi neile kitarri õpetama
• Kohalik meistrimees palub katkiseid tekstiile garaaži puhastamiseks
• Arboristioskustega mees pakub end inimeste puid üle vaatama
• Kohalik kanapidaja pakub mune

Kortermajad kui idukogukonnad

Jäta ostmata grupid toovad inimeste tähelepanu asjadelt kogukonnale ja neis elavatele inimestele. Kõige efektiivsemalt töötavad mikrokogukonnad, linnaosad jäävad juba liiga suureks piirkonnaks.

Oma gruppi on mõtekas luua kortermaja või piirkonna põhiselt. Inimeste arv grupis peab olema paras, et sõprussidemete tekkimine oleks loomulik ja hallatav. Väikestes idukogukondades on süsteemi käimasaamine ning õnnestumine ka parem.

Kuidas kinkimine käib?

Esmalt on tarvis luua grupp. Kuidas piiritleda selle suurust on väga erinev vastavalt rahvastikutihedusele ja muudele iseärasustele. Näiteks Lasnamäel sobib üheks idukogukonnaks üks kortermaja, Muhul aga küllap üheks terve saar.

Gruppi postitatakse kingitusi kui pakkumisi ja kingi küsimisi. Igal juhul peab kinkimine käima mõlemat pidi läbipaistvalt. Kinkide saajat saab valida välja erinevalt. Kuna liikumise idee on tuua inimesed internetist välja, panna nad ekraaniväliselt suhtlema, siis kes ees, see mees kingisaaja väljavalimiseks kõige parem meetod ei ole.

Sobib näiteks teha loos või valida kingisaaja selle läbi, kes vastab kõige naljakamalt ühele küsimusele või postitab kõige armsama foto oma lemmikloomast. Kingisaaja valitakse välja foorumist, vaid üleandmisdetailid lepitakse kokku privaatselt.

On soovituslik kinki üle andes näidata grupikaaslastele ka reaalset kokkusaamist näiteks ühe fotoklõpsu näol. See aitab grupisidemeid kasvatada ning täiendada ja suurendab kogukonnavahelist läbipaistvust kinkide jagamisel.

Mingisugust skoori või limiiti kingituste tegemisel ei ole. Kes tahab, see küsib ja kes tahab anda, see annab.