Uudis

Mida arvavad Eesti tööandjad 6-tunnisest tööpäevast ja 4-päevasest töönädalast?

Mõned tööandjaid arvavad, et 8-tunnine tööpäev on ajast ja arust.Pixabay

Möödunud nädalal hakkas meedias levima uudis, justkui tahaks Soome kehtestada riigis 6-tunnise tööpäeva ja 4-päevase töönädala. Kuigi hiljem selgus, et tegu on vaid peaministri minevikus välja pakutud ideega, siis otsustasime küsida Eesti tööandjatelt, et mida nad arvaks, kui siinmail säärane tööaeg kehtestataks, kas siis firmasiseselt või kogu riigis.

Swedbanki personalijuht Ülle Matt: see vääriks katsetamist

Tehnoloogiast tingitud muudatustega seoses on juba toimunud väga palju muudatusi inimeste töö- ja isiklikus elukorralduses. Kaugtöö ja paindlik tööajakorraldus on muutunud uueks normaalsuseks, milleks võimalused loob meile aina uuenev tehnoloogia.

Just tehnoloogiat kasutades on meil inimestena võimalik oma töökorraldust efektiivsemaks muuta, et võita endale kvaliteetaega pere- ja lähedastega veetmiseks, enesearendamiseks, hobide ja spordiga tegelemiseks või ka lihtsalt igapäevaste tegevuste tarbeks.

Teine paradigma muudatus on kindlasti see, et kuna töökorraldus on muutunud efektiivsemaks ja selle intensiivsus on tõusnud – kaheksa tunniga tehakse täna oluliselt rohkem tööd ära, siis see suurendab tööstressi ning mõjub töötajale väsitavalt. Selle kõige taustal tundub, et inimestel on enda taastootmiseks ja isikliku elu tarbeks vaja kas pikemat puhkust või lühemat töönädalat. Ka tööandja poolelt vaadatuna ei taga pikem tööaeg tingimata paremat töökvaliteeti.

Viimastel aastatel on hakanud enamus tööandjaid endisest rohkem tegelema vaimse tervise teemadega töökohal, mis aga omakorda viitab tugevale ülepingele. Seega vääriks minu arvates neljapäevane töönädal katsetamist ja piloteerimist. Piloteerida võiks mitme erineva sektori ettevõtte baasil, et selle mõjust paremat ülevaadet saada.

Kindlasti õpetaks lühem töönädal nii tööandjaid kui töötajaid seadma tööelus prioriteete ja suunaks inimesi kasutama tööelus ka senisest rohkem tehnoloogia poolt pakutavaid võimalusi. Puhanud inimene on kindlasti õnnelikum ja vähem stressis, mistõttu võiks tõusta ka produktiivsus. Ilmselt ei oleks enamusel inimestest midagi lühema töönädala või tööpäeva vastu, kuid küsimus oleks üsna ulatuslikus töökorralduse muudatuses ja hea oleks kui seadus seda toetaks.

Helmese personalijuht Kaire Kaljuste: üheksast kuueni tööaeg on ajast ja arust

Oleme Helmeses töönädala ametlikku lühendamist arutanud, aga see tundus valikuvabaduse liigse piiramisena.

IT-sektor on Eestis paindliku töö eestvedaja. Meile sobib, kui töötajad alustavad ja lõpetavad ning kujundavad oma tööpäeva ise, võttes arvesse vajadusel ka meeskonna ja kliendi vajadusi. Sisuliselt võivad inimesed tulla ja minna, millal soovivad. Eks mingid asjad tuleb ikkagi kokku lepitud ajal ära teha, aga kui kliendi jaoks on töö tehtud, siis keegi tagumikutunde ei loe.

Kui keegi tahab väiksema koormusega või kasvõi soojalt maalt tööd teha, siis see on täiesti okei. Ükski IT-firma ei saada spetsialisti minema kui ta soovib näiteks viie päeva asemel tööd teha kolmel. Rahulolev töötaja on ettevõttele kasumlikum kui see, kes hambad ristis ja iga päev “punases” rühmab. Ka arvestatakse IT-sektoris inimeste erineva bioloogilise rütmiga. Enamus inimesi teevad tööd ikka päevasel ajal, aga samas pole mõtet sundida lihtsalt põhimõtte pärast just täpselt üheksa ja kuue vahel tööl käima. Ja pärast istuma ühiselt ummikus ja poesabas.

Paljudes sektorites, kus inimene ei pea tõesti füüsiliselt leti, rooli või masina taga kindlatel tundidel olema, siis on üheksast kuueni tööaeg ajast ja arust. See on pigem number paberil või tööinspektori jaoks, aga selline arvestus ei peegelda tihtipeale soovitud tulemust. Parem on motiveerida inimest efektiivselt tulemuseni jõudma ja kui töötaja seda suudab, siis ongi tema preemia võidetud vaba aeg. Ilmselt suudaksid paljud kontoritöötajad 40-tunnise töönädala juba praegu 36-ga ära teha.

Üldise tööjõupuuduse tingimustes annaks riiklikult veidi populistlikult ja kunstlikult tööaja lühendamine ilmselt majandusele vastupidise efekti. Organisatsioonid ise peaksid oma töötajaid usaldama ning andma rohkem vabadust oma tööd efektiivsemalt teha ja neid selles vajaduspõhiselt toetama.

Tele2 personali- ja klienditeeninduse direktor Sirli Seliov: rakendame paindlikku tööaega

Oma kogemusele tuginedes teame, et ideed, mis esmapilgul tunduvad utoopilised, võivad tegelikult osutuda väga edukaks. Seega tuleb julgeda proovida uusi lähenemisi ja seda oleme ka juba teinud.

Kolm märksõna, millest me tööandjane lähtume, on võrdsus, suurem vabadus ja usaldus. See tähendab, et usaldame oma töötajaid, rakendame paindlikku tööaega ja pakume kaugtöö võimalust. Kui meie töötaja on haige, tasustame kaheksa esimest tööpäeva, et ta saaks end kodus ravida ja ei peaks tulema haigena tööle kolleegidele või klientidele pisikuid levitama. Käesolevast aastast lisandub meie töötajatele ka piiramatu puhkuse võimalus – konkreetset puhkuse limiiti ei ole, lähtume põhimõttest, et kolleegid peavad ka õnnelikud olema.

Meie töötajad hindavad kõrgelt paindlikku töökorraldust ja erinevate uuringute järgi on inimesed sellise töökorralduse juures ka õnnelikumad ja produktiivsemad.

G4S Eesti personalidirektor Indrek Sarjas: üks lahendus kõikidele ei sobi

Kõik uued algatused parema töökorralduse teemal on alati teretulnud ja väärivad analüüsimist. Ikka selleks, et töötajad oleksid rahulolevamad ja õnnelikumad. Me ei ole G4Sis veel põhjalikult analüüsinud, mida 6-tunniste tööpäevade ja 4-päevaste töönädalate ellurakendamine täpsemalt kaasa tooks.

Turvasektoris on see mõnevõrra keerulisem, sest peame oma klientidele võimaldama 24/7 turvateenuse ja mehitatuse. Kõige suurem osa töötajaid käivad meil vahetustega tööl.

Pigem näitab meie kogemus, et üks lahendus kõikidele töötajatele ei sobi. Üldine põhimõte on paindlikkus. Püüame oma töötajatele tööaja osas maksimaalselt vastu tulla. Paljud noored tahavad koolis käia, mis tähendab, et meie peame leidma talle töögraafiku, mis võimaldab nii tööl kui koolis käia. Eakamad inimesed ei taha kõik täiskoormusega tööd teha või pikki vahetusi. Mõned eelistavad jällegi pikemaid vahetusi, et ei peaks iga päev töö ja kodu vahet sõitma ning saaks pikemalt vabu päevi nautida.

Mis puudutab meie kontoritöötajaid, siis nende puhul hindame ennekõike kokkulepitud eesmärkide saavutamist. Selle asemel, et keskenduda tööaja lugemisele, keskendume tulemuse toomisele.

Rimi personalijuhi Kaire Tero: tööaeg sõltub kaupluse lahtioleku ajast

Valdav osa Rimi töötajatest töötab graafiku alusel ja tehtud töö hulk ning tulemused ei ole otseselt seotud mitte eelkõige tööpäeva pikkusega vaid sõltuvad kaupluste lahtioleku ajast, millal kliente teenindatakse.

Graafikuga töö korral saab töötaja juba täna soovi korral ise oma töökoormust reguleerida.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.