Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei toonud Iraani kindrali tapmine endaga kaasa suurt kullahinna tõusu, kuid väärismetalli hind püsib üldise globlaalse ebakindluse tõttu kõrgel ja paljud investorid vaatavad samuti Jaapani jeeni poole.

“Pärast 2011. aasta tipust langemist hakkas kullahind tõusma taas 2016. aasta alguses. Eriti aga alates möödunud aasta keskpaigast,” ütles Mertsina BNS-ile.

“Kui nüüd tulla lähikuude juurde, siis on kullahind tõusnud kiiremas tempos eelmise aasta detsembri algusest, kui turud hakkasid kartma, et USA-Hiina konflikt võib pikaks ajaks venima jääda ja neil oli tarvis oma raha turvalisemasse kohta paigutada,” sõnas analüütik.

Raha liigub ka jeeni

Kulda peetakse teatavasti turvaliseks investeeringuks, millega loodetakse oma kapitali väärtust ja ostujõudu säilitada või isegi tõsta, märkis ökonomist “USA poolt Iraani kindrali tapmine eskaleeris kiiresti kahe riigi vahelist konflikti ja see tõstis kulla hinda veelgi. Samuti hakati rohkem oma varasid panema Jaapani jeeni – ühte turvavaluutadest, mis on seda tugevamaks muutnud,” lisas Mertsina.

Samas tunnistas ta, et konflikti lahvatades tõusis kullahind vaid veidi üle kolme protsendi ehk suurt paanikat investorite seas ei järgnenud.

“Kuna praeguseks on näha, et kumbki pool konflikti eskaleerumist ei soovi, on see ka kulda investeerimist rahulikumaks muutnud. Samas ei saa ju välistada midagi ja pinged Lähis-Idas on jätkuvalt väga kõrgel.”

Aastatuhande algusest on hind tõusnud kuus korda

“Kuigi kullahinna tipp jäi 2011. aastasse, on praegune kullahind dollaris näiteks ligi 47 protsenti kõrgem, kui 2016. aasta alguses ja kuus korda kõrgem, kui 2001. aasta alguses, mil kullahind kiiresti kasvama hakkas,” võttis Mertsina kokku.

Kolmapäeval maksis kuld 1555 dollarit untsi kohta. Viimase 30 päeva jooksul on kullahind kasvanud 5,3 protsenti ehk 78,15 dollarit.