Eesti pangandusturgu valitsevad Rootsi pangahiiud SEB ja Swedbank. Pankade rootsikeelseid lehti sirvides torkab silma, et koduturul pakuvad mõlemad pangad väikelaene soodsamatel tingimustel kui Eestis.
Näiteks Swedbank pakub Rootsis väikelaenu intressiga 4,09–13,59 protsenti, Eestis aga intressiga 12,9 protsenti.
Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise valdkonnajuht Gätlyn Mägi märkis, et Swedbank pakub Eestis väikelaenu summas 300 – 20 000 eurot.
“Kasutusotstarve on väikelaenul lai, seda kasutatakse nii remondiks, köögi ja kallimate kodumasinate soetamiseks, maamajade ja suvilate korrastamiseks, terrasside rajamiseks, tervise jaoks, ootamatute kulutuste puhul ja muukski,” ütles Mägi. Väikelaenu hinnastamisel lähtub pank turuolukorrast.
“Swedbanki väikelaenudel on intress, mis sõltub kliendi sissetulekust, kohustustest ja laenusummast ning lepingutasust,” ütles Mägi. “Lepingutasu võib olla ka null. Mingeid peidetud tasusid, nagu lepingu kuine haldustasu või muud sellised tasud, meil ei ole.”
Võrreldes eelmise aastaga on keskmine laenusumma kasvanud Mägi sõnul 10 protsenti. Keskmiselt võetakse väikelaen kolmeks aastaks. Väikelaen on mugav lahendus, kui inimene vajab lisaraha, selle puhul ei ole vaja sissemakset ega tagatist.
SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Koplimäe hinnangul ei ole korrektne võrrelda erinevate riikide intressitasemeid ja erinevaid tooteid, vaid pigem tuleb võrrelda sarnaste toodete intressitasemeid konkreetsel turul.
“Erinevatel turgudel on toodete tingimused erinevad,” selgitas Koplimäe. “Näiteks tarbimislaenu tähtajad ulatuvad Rootsis kuni kümne aastani ning see võib mõjutada ka laenude intressitasemeid. Lisaks tuleb arvestada, et eri riikides on võimalik rahaturult laenata erinevate hinnatasemega. Need on vaid mõned näited, mis lõpliku intressitaseme kujunemisel rolli mängivad.”
