Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on Eestis sooline palgalõhe aastate jooksul vähenenud eeskätt seetõttu, et töökohti, kus töötavad peamiselt naised, on hakatud rahalises mõttes rohkem väärtustama.
“Kui kinnisvarabuumi ajal 2007. aastal oli naiste palk meeste omast ligi 28 protsenti väiksem, siis 2019. aastal 17 protsenti. Euroopa Liidus keskmiselt on sooline palgalõhe veidi väiksem – ligikaudu 14 protsenti,” kirjutas Oja Eesti Panga blogis.
Ökonomisti sõnul on sooline palgalõhe oluline majanduse toimimise indikaator, mis võib viidata turu toimimist takistavatele tõrgetele, mis omakorda piiravad ühiskonna jõudmist paremale majanduslikule järjele.
“Vastuolud palgastruktuuris annavad vale signaali tööturule sisenejatele, tuues sedasi ühiskonnale kaasa pikaajalisi probleeme. Näiteks haridustöötajate alamakstus toob kaasa õpetajate põua. Buumi ajal paisunud palganõudmise tõttu ehitussektoris võis aga liiga suur osa noortest valida ehitaja elukutse,” märkis Oja.
Tema sõnul avaldatakse kord nelja aasta tagant üksikasjalik töötasu-uuring, mis võimaldab analüüsida, kui suure osa palgalõhest moodustab sarnasel ametikohal töötavate töötajate palgaerinevus ja kui suur on palgalõhe, mis tuleneb sellest, et naised töötavad keskmiselt madalamalt tasustatud ametites.
“Viimase ehk 2018. aasta uuringu järgi teenisid naised tunnis keskmiselt 1,4 eurot vähem kui mehed. Sellest veidi üle euro moodustas palgaerinevus sarnasel ametialal ning ülejäänu tulenes naiste ja meeste töötamisest erinevatel ametialadel. Viimane on aastate jooksul vähenenud,” ütles ökonomist.
Tema hinnangul tuleneb palgalõhe vähenemine tuleb peamiselt sellest, et nendel ametialadel, kus töötab rohkem naisi, on palgad kasvanud keskmisest kiiremini. “Küllaltki vähe on aga soolist palgalõhet mõjutanud niinimetatud hõivestruktuuri muutus ehk meeste ja naiste liikumine ametialade vahel. Kuna ametiala vahetamine on keeruline, siis on niisugune tulemus ootuspärane,” selgitas Oja.
Ta lisas, et mõnes valdkonnas on poliitiliste otsuste tõttu toimunud palkade ennakkasv, seejuures on kõige silmatorkavam haridustöötajate palgakasv. “Kuna suurem osa õpetajatest on naised, siis on haridustöötajate kiirem palgatõus vähendanud soolist palgalõhet. Samuti on kasvanud keskmisest hoogsamalt näiteks hooldajate palgad,” märkis ökonomist.
Oja sõnul näib suur mõju palgalõhe vähenemisele olevat ka miinimumpalga tõusul, kuna madalapalgalistel ametikohtadel töötab naisi meestest enam. “Tõenäoliselt kandub osa miinimumpalga mõjust üle ka palkadele, mis jäävad miinimumpalga ja keskmise palga vahele – seega nihutab miinimumpalga kasv ka teiste valdkondade palkasid. See võib selgitada näiteks poemüüjate ja kokkade keskmisest kiiremat palgatõusu,” kirjutas ta.
Oja tõi välja, et infotehnoloogia areng on muutnud finantssektori töökohti, kus töötavad peamiselt naised. Ta selgitas, et raamatupidajate ja pangatellerite hulk on seetõttu vähenenud, kuid nende palgad on kasvanud keskmisest kiiremini ja see on vähendanud palgalõhet.
“Varem on suurt osa palgalõhest selgitanud ehitusega seotud ametialad, mis on olnud suhteliselt hästi tasustatud. Ka 2007. aastal tuli märkimisväärne osa palgalõhest kinnisvarabuumi tõttu ehitussektorist. Kuna viimase kümne aasta jooksul on majandusareng olnud stabiilsem, on ehitusvaldkonna töökohtadel, kus töötavad peamiselt mehed, palgad kasvanud keskmisest aeglasemalt ja see on omakorda vähendanud palgalõhet,” märkis ökonomist.
