Harju maakohtu Eriali saneerimiskava kinnitamiseks koostatud määruses seisab, et Eriali saneeriminõustaja Ly Müürsoo teenib viie aasta vältel keskmise kuutasuna ligi 6000 eurot ehk kokku üle 360 000 euro. Eriali liikmeid ühendava EHLÜ Grupi juhatuse liikme Toomas Karmi sõnul on see võlausaldajate otsene mõnitamine.

Vastavalt kohtumäärusele saab hoiustajatele üle 16 miljoni euro võlgneva HLÜ Eriali saneerimisnõustaja kohe saneerimistasuna 43 200 eurot ning igal aastal täiendavalt 36 130 eurot ettevõtte järelevalve eest. Lisaks mõistab kohus Eriali juhatuse ja Ly Müürsso vahelise teenuse osutamise lepingu jaoks välja veel 144 000 eurot, mis makstakse välja igakuiselt 2411 euro kaupa. Kokku tähendab see nõustajale ligi 6000 eurost igakuist garanteeritud sissetulekut olenemata Eriali saneerimise tulemuslikkusest.

Kas Eesti kõrgeimalt makstud nõustaja?

„Kui me lugesime kohtu määrust ja saime sealt teada, et Ly Müürsoo kohustuseks on kaks korda aastas saata kohtule aruandeid ettevõtte hetkeseisust ja teostada järelevalvet sel määral, mil Eriali juhatus teda infole ligi laseb, tundub talle määratud töötasu selgelt ülemaksmisena,“ selgitas Toomas Karm. „Kuna Erialil endal puudub igasugune majandustegevus, on järelevalve sisuliselt seotud vaid kokkuvõtete tegemisega tütartettevõtetelt laekuvuate laenutagasimaksete osas. See pole kindlasti pikki tööpäevi eeldav kontimurdev tegevus. Kuna need sajad tuhanded eurod tulevad täna sisuliselt meie, Eriali hoiustajate taskust, jätab see kõik saneerimisnõustaja ülekuldamise mulje. Nagu pidu katku ajal.“

Endine majandusõppejõud Karm, kes paigutas Eriali 10 000 eurot ja võitleb nüüd koos kümnete teiste hoiustajatega selle eest, et sealt võimalikult suur osa rahast kätte saada, oli enda sõnul kohtumäärust lugedes täiesti nõutu. 

„Eriali juhatuses on kolm inimest, kellest mitte keegi avalikkuse ega võlausaldajatega ei suhtle ja keda me isegi näinud pole. Dyageleva, Laidinen ja Margijev. Neist üks on kohtu all ettevõtte raha omastamisele kaasaaitamises, teine on tegutsenud juhatuses terve perioodi, mil väidetav omastamine vältas. Ilmselt saavad nad kõik korralikku palka. Ja nüüd võetakse nende kõrvale veel üks kõrgepalgaline nõustaja tervelt viieks aastaks, et tema nimel eestikeelseid pressiteateid välja saata ja muuhulgas võlausaldajaid mustata. Samal ajal aga käib ettevõtte sisuline likvideermine, mingit uut raha peale ei tule ja iga tegevus toimub meile võlgu oldava raha arvelt,“ pahandas Karm.

Sõltimatust nõustajast Eriali lepinguliseks töötajaks

Teise Eriali võlausaldaja, elukutselise tantsutreeneri Kulno Kabrali ütlusel selgub kohtumäärusest ühtlasi, et Ly Müürsoo, keda paljud võlausaldajad seni pidasid sõltumatuks, on tegelikult lepingulises suhtes Eriali praeguse juhatusega. 

„Me ei saanud pikka aega aru, miks ta meiega, võlausaldajatega, võitleb ja meid mustab,“ räägib Kabral. „Nüüd aga näeme, et ta mitte enam ei tööta ainult kohtu alluvuses, vaid nõustaja on sisuliselt viieks aastaks palgatud Eriali juhatuse poolt. See tähendab, et ta pole enam sõltumatu ja mõistatuseks jääb, miks kohus sellist saneerimisnõustajat usaldab. Iga lapski teab, et kelle leiba sa sööd, selle laulu sa laulad.“

Praeguseks ligi kümmet protsenti Eriali võlausaldajaist koondava ja esindava EHLÜ Grupi juhatuse liikme Raul Kalevi hinnangul sünnib meie kõigi silme pretsedent, kus kohus püüab seadustada sõltumatu saneerimisnõustaja sõltuvussuhte Eriali juhatusest. 

„Asjaolu, et Eriali juhid eesotsas Daniela Dalberg Dyagelevaga on pakkunud Ly Müürsoole 144 000 eurost pikaajalist tasu, et ta oma järelvalvet nende huvides teostaks, polnud meile üllatav,“ sõnas Kalev. „Üllatav oli, et kohus selle heaks kiitis ja oma määrusega kivisse raius. Ilmselt tunnetab Ly Müürsoo, et varem-või hiljem võib juhatus vahetuda ja seepärast oli talle vaja garantiid, et kohus selle tasu juba ette viie aasta peale kinnitaks.“

Raul Kalevi sõnul viitab varasem 2011 aastal Väätsa Agro saneerimismentluses tehtud Riigikohtu lahend aga, et saneerimisnõustaja tasu määrates ei tohiks kahjustada võlausaldajate huve, tasu saab määrata vaid kvaliteetse töö eest ja see peab olema seotud tulemusega. „Antud juhul läks Eriali saneerimisnõustaja tasu puhul midagi kapitaalselt valesti. Saneerimiskava kvaliteet ei ole enamuse võlausaldajate hinnangul piisav, mingist tulemusest saame rääkida alles viies aasta pärast ja kindlasti kahjustavad selliste summade väljamaksed otseselt sadade võlausaldajate huve, kellel seetõttu võib jääda tagasisaamata oluline osa oma hoiustest.“

Edasikaebamine otsustakse lähipäevil

Raul Kalevi sõnul otsustavad EHLÜ Grupi taha koondunud Eriali võlausaldajad lähipäevil, kas ja mis osas kohtu määrus saneerimiskava kinnitamise kohta vaidlustatakse. „Meil ei ole midagi saneerimise vastu, aga hetkel ei aidanud kohus grammigi kaasa selguse toomisse, mis seisus Erial tegelikult on ja kui palju hoiustajatelt raha sealt tagasi saada on võimalik.“