Hinnad tõusevad ning elamiskulude kallinemist on täheldanud ehk igaüks. Kuigi keskmine hinnatase on püsinud juunikuust alates enam-vähem samal tasemel, on keskmine tarbimiskorv aastaga aga 4 protsendi võrra kallinenud.
Kõige enam tõusevad Swedbanki vanemökonomist Liis Elmiku sõnul toiduhinnad. “Järgnevatel kuudel peaks aastane hinnatõus jääma 5 protsendi juurde, kuid aasta lõpus kergitavad hindu järgmise aasta algul jõustuvad maksutõusud. Selle aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10 protsendi võrra ja kõige suurem osa selles on toidu kallinemisel,” sõnas ta.
Elmiku sõnul on viimase kolme kuuga on toit odavnenud 3 protsendi võrra. Köögivilja ja kala hind on langenud, samas on piima, leiva ja liha hind jäänud samaks või veidi kasvanud. Toidu maksumus on viimastel kuudel kahanenud ka naaberriikides. “Tooraine ja energia on odavnenud ja konkurents vähenenud ostujõuga tarbijate püüdmiseks tugev – see toob ka hinnad alla,” sõnas ta.
Eesti toiduhinnad ei küündi Euroopa kõige kallimate hulka, kuid võrdsustuvad Elmiku hinnangul 2024. aastaks Soome ja Rootsiga. “Eesti ei ole ega saa ka pärast käibemaksu tõusu kõige kõrgemate toiduhindadega riigiks Euroopas. Kõige kallim on toit Šveitsis, Islandil, Norras ja Taanis,” arvas ta.
Hinnatõusu ootused on kogu majanduses vähenenud, ning tööstus- ja ehitusettevõtted ootavad müügihindade langust. Teeninduses ja kaubanduses oodatakse küll hindade tõusu, aga väiksemas ulatuses kui varasematel kuudel. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad hinnad järgmisel aastal 4 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest.
