Tänases majanduskliimas, kus intressid on jõudnud üsna tipu lähedale ning ebakindlusest saanud justkui uus normaalsus, on kodu ostmine muutnud paljude jaoks märksa väljakutsuvamaks ülesandeks kui veel aasta-kaks tagasi. Siiski jätkatakse kinnisvara ostmise ja uuendamisega ka majanduslikult keerulisematel aegadel.
LHV eluasemelaenude osakonna juhi Catlin Vatseli sõnul on euribori tõus mõjutanud ka laenuvõtjate olukorda, muutes raha laenamise kallimaks. “Teisalt, nende riskid ja võimalused, kes praegu laenu võtavad, on väga hästi hinnatud, kuna nende jaoks muutub raha hind ühel päeval soodsamaks,” ütles ta.
Vatseli hinnangul ostetakse täna oluliselt vähem sellist kinnisvara, mille hinnad algavad poolest miljonist ja enam, kuid kuni 250 000 eurosed tehingud on endiselt üsna tavapärased. Ta tõi kolm näidet inimestest, kellele antakse täna kodulaena.
Kes saavad täna laenu?
Näide 1
Kristi brutopalk on 2093 eurot, millest ta saab kätte 1615 eurot. Kuna Kristil ei ole ühtegi finantskohustust, ta maksis hiljuti tagasi ka oma krediitkaardi jäägi, siis pangaga konsulteerides jõudsid nad tulemuseni, et Kristi saaks endale lubada kinnisvara, mis maksab kuni 130 000 eurot. Seda tingimusel, et tal on olemas 15% omafinantseering ehk 19 500 eurot.
Kristi on vaadanud kinnisvarapakkumisi umbes poolteist kuud ning tema hinnangul saab ta hetkel soetada endale 2-3 toalise korteri Tallinnas Mustamäel, Õismäel või Lasnamäel, hea vedamise korral 2-toalise korteri Tallinna kesklinnas mõnes vanemas majas. Kuna Kristi on Tartu juurtega, kaalub ta ka vanema maja soetamist Tartu ümbruses, mis jääb samuti eelpool mainitud hinnaklassi.
Näide 2
Vabaabielus paar Helen ja Martin koos kahe kooliealise lapsega, on pikalt elanud üürikorteris ja unistanud oma kodust. Nad on mõlemad teinud lisatöid ning kogunud paari aastaga kokku omafinantseeringu osa. Nende sissetulek koos lastetoetustega on umbes 3500 eurot kuus. Perel on üks krediitkaart ja auto on välja ostetud. Nad on vaadanud kortereid üle aasta ja peagi teevad otsuse. Pank on lubanud neile 177 000 eurot, tingimusel, et on olemas 15% omafinantseering. Selle summa eest saavad nad osta 3-4 toalise korteri Tallinnas või 4-toalise maja Harjumaal.
Refinantseerida või mitte?
Vatseli sõnul on näha, et inimesed tunnevad üha enam huvi ka refinantseerimise vastu. “See tähendab, et olemasolev kodulaen viiakse üle teise panka, kes pakub paremaid tingimusi,” selgitab Vatsel. “Samas tuleb refinantseerimise puhul silmas pidada seda, et ülemineku faasis võivad kaasneda lisakulud, seega tasub täna uues pangas laenuleping ära sõlmida ja vanale pangale
kolm kuud ette teavitada laenu üleviimise soovist. Sellisel juhul täiendavaid tasusid ei kaasne. Laen makstakse vanale pangale välja peale 3 kuu möödumist.”
Näide 3
Riho võttis kodulaenu viis aastat tagasi oma toonasest kodupangast, mille intress oli 1,9% pluss kuue kuu euribor. Hetkel on laenujääk 149 874 eurot ning laenu katab osaliselt lisatagatis. Riho uuris mitmest pangast paremaid tingimusi ning otsustas LHV kasuks just seetõttu, et ta sai parema marginaali 1,75% ning lisaks oli pank nõus vabastama ka lisatagatise. Riho jaoks sai just see asjaolu määravaks, kuna tal on soov antud vara maha müüa. Refinantseerimise eest pank lisatasu ei küsinud, küll aga tuli tal maksta hindamisakti eest ligikaudu 200 eurot ning notaritasu 375 eurot. Edaspidi on Riho kuumakse väiksem ning teine kinnisvara hüpoteegist vaba.
