Uudis

Pentus-Rosimannus: valitsus on valmis toetused kohe välja maksma, kui riigikogu selleks loa annab

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.Foto: Madis Veltman / Postimees Grupp / Scanpix

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas kolmapäeval esimesel lugemisel riigikogule lisaeelarvet. Ministri sõnul on valitsus valmis toetused avama kohe, kui leevenduspakett on parlamendis vastu võetud ja Euroopa Komisjonist kiirendatud korras küsitud riigiabi luba käes.

“Loodan väga, et riigikogu on valmis lisaeelarvet kiiresti menetlema. Valitsus on valmis kõiki toetuste maksmisi puudutavaid määrusi rakendama kohe, kui parlament on lisaeelarve vastu võtnud. Tänan kõiki, kes on selle nimel tööd teinud,” ütles Pentus-Rosimannus. “Kuna kriis on tõsine, peavad väljamaksed olema kiired.“

Rahandusministri sõnul eeldab riigi praegusest kriisist välja juhtimine, et tuge saaksid piirangute kehtimise ajal kõige valusamalt pihta saanud sektorites nii võimalikult paljud töötajad kui ka ettevõtted, et säiliksid sissetulekud ja töökohad. “Katame ka vajalikud vaktsineerimise, testimis- ja ravikulud. Aitame leevendada lünki, mis hariduses pika distantsõppega kaasnevad ning toetame vaimse tervise turgutamist. Selleks riigikogu ees olev lisaeelarve mõeldud on,” rääkis minister.

Sõnum Rahageeniuse peatoetajalt

Pensioni investeerimiskonto

Sinu tuleviku võimalus.

Finantsteenust pakub Luminor Bank AS. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjatega.

Riigikogule esitatav eelnõu näeb ette 150 miljonit eurot tervishoidu muuhulgas haiglatele erakorraliste kriisikulude katteks, aga ka vaktsiinideks ja vaktsineerimise korraldamiseks, testideks, ravimi Remdesivir hankimiseks ning haigekassa reservkapitali taastamiseks. Et inimesed ei läheks haigena tööle, jätkub aasta lõpuni haigushüvitiste maksmine alates teisest haiguspäevast, mis tähendab lisaeelarves 12 miljoni euro suurust kulu.

Järsu käibelanguse läbi teinud ettevõtete töötajatele töötasu toetuse maksmise võtab riik eelnõu järgi märtsis ja aprillis suuresti lisaeelarve kanda. “See maksab 102,2 miljonit eurot lisaeelarvest ja 38 miljonit eurot töötukassa reservidest, aga lühiajalise, suure käibelanguse läbi teinud ettevõtete toetuseks ja alles hoidmiseks on see vajalik kulutus,” ütles Pentus-Rosimannus.

Nendele tööandjatele, kelle peamine kulu ei ole palgakulu, näeb lisaeelarve ette kokku 44 miljoni euro suuruse erakorralise toetuse, kust saavad abi majutus- ja toitlustussektor, spaad, reisikorraldajad ja jaekaubandus. “On hulk kulusid, mida järsu käibelanguse läbi teinud ettevõtetel tuleb katta ka piirangute ajal. Olgu rent, liisingmaksed või midagi kolmandat,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Haridusvaldkonnale on lisaeelarves ette nähtud 12 miljonit eurot, suur osa summast läheb õpilünkade tasandamiseks. Kultuur ja sport saavad lisaeelarvest tuge ligi 39 miljonit eurot. Seegi on seotud otseselt nii majanduse taastumise kui vaimse tervise toetamisega.

Vaimse tervise tugipakett sisaldab perearsti teraapiafondi, kliiniliste psühholoogide suuremat tuge ja e-psühholoogi broneerimissüsteemi. Kaudsemalt toetavad Pentus-Rosimannuse sõnul lisaeelarves vaimse tervise turgutamist ka paljud teised meetmed.

Lisaeelarve maht on eelnõu järgi 640,74 miljonit eurot, maksimaalselt 1,6% SKPst.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.