Politsei struktuuris tegutsev rahapesu andmebüroo kirjeldab oma värskes raamatus internetis levivat kelmust, mille kaudu inimesed saaksid justkui tuliuusi autosid osta. Väljamõeldud lugu on aga ülikeeruline.
Kelmuse toimepanijad väidavad rahapesu andmebüroo teatel, et neil on ettevõte, mis on suunanud oma tegevuse nii investeeringute kui ka väärismetallide ja päikeseenergia jm tegevustesse.
Firma pakkuvat nimelt titaanplaate, mille turuväärtus pidavat olema väga suur ning mille toel saavad isikud rikkaks. Loo järgi on ettevõttel avatud arvelduskonto Mack Goldi pangas ja ta on panga suurklient. Tegelikult sellist panka ei eksisteeri.
Pakutakse olematuid luksusautosid
Kelmid väidavad, et pank soovib teha neile kui suurkliendile kingituse: klient saab osta luksusautosid, makstes nende hinnast ainult 40%, ülejäänud 60% maksab pank kliendi eest.
Väidetavalt äriühing ise neid autosid ei vaja ning seepärast pakub ta neid inimestele, kes võiksid olla sellest huvitatud. Ainus nõudmine on, et isik valib koduriigis auto välja ja tasub arvel märgitud summast 40% arvelduskontole välisriigis – Araabia Ühendemiraatides.
Loo järgi peaks pank seejärel justkui tasuma 60% hinnast automüüjale ning pärast seda saab inimene minna teenindussaali autole järele. Üks tingimus on veel see, et isik peab maksma 200 eurot liikmetasu, et olla äriühingu liige, sest pakkumine on ainult nende firma inimestele.
Tegelikult on kogu jutt muidugi pettus ning reaalselt jääd sa oma rahast ilma.
Rahapesu andmebüroo märkis, et väga tihti ongi küberruumis toimepandavate kelmuste ühine tunnus see, et kauba, teenuse või kingituse saamiseks peab inimene ise mingil määral panustama.
“Esimesel korral pole makse enamasti suur ning ei peeta paljuks seda tasuda oodatava võimaliku hüve eest. Enamasti ei saa inimene aga peale uute nõudmiste midagi. Kui ostetava kauba ja/või teenuse saadav väärtus ei ole sissemaksega kooskõlas, on enamasti tegemist pettusega. Seetõttu on eriti veebikeskkonnas tehtavate tehingute puhul vaja säilitada kainet mõistust ning mõelda mitu korda, kas pakutav vastab ka reaalsusele,” soovitab büroo.
