Selleks, et hoida ära mullune olukord, kus peaaegu jäid põldudelt maasikad korjamata, soovivad põllumehed valitsuselt võimalikult vara teada, kuidas võõrtööjõu Eestisse lubamisega on.
Mai lõpuks ja juuni alguseks on Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul vaja, et näiteks marjapõldudel oleks abikäed olemas. Praeguses olukorras tuleb arvestada ka sellega, et enne seda peavad välismaalt appi tulnud töötajad istuma karantiinis, lisaks võib tekkida veel erinevaid komplikatsioone.
Põllumeeste eesmärk pole Sõrmuse sõnul see, et mõni haige inimene Eestisse tuleks ja nakataks siinseid elanikke. Selleks tulebki valitsusega ühe laua taha istuda, et rääkida üle, kuidas korraldada võõrtöötajate testimine ja nende karantiinis viibimine.
Reedel korraldab maaelu minister Sõrmuse sõnul ümarlaua, kus isuvad ühe laua taga põllumehed, politsei ja piirivalve ameti ja terviseameti esindajad ning ministeeriumite esindajad. Seal loodetakse asjad selgeks rääkida ja tingimused paika panna.
Põllumehed on jälle valmis korraldama erilendu
Põllumehed annavad ka endale aru, et praegu levib ikka koroonaviirus Eestis ja välismaal. Kohati on levik isegi hullem kui eelmine aasta samal ajal. Samas ei tähenda see, et võõrtöötajad ei saa Eestisse tulla.
Praegu teavad inimesed Sõrmuse arvates viirusest ja selle levikust ka rohkem kui mullu. Seetõttu saab targalt planeerides ära hoida soovimatu ehk viiruspuhangu tekkimise.
Põllumeeste jaoks tekib iga aasta hüppeline vajadus abikäte järgi just suvel. Praegu saaks Sõrmuse sõnul hakata näiteks korraldama erilendu, mida tehti ka eelmine aasta, aga veel paremini.
Mullu jäi korraldamine viimasele hetkele, sest Sõrmuse hinnangul tuli valitsuse poolt otsus lubada välistöötajad riiki väga hilja, maasika kasvatajate jaoks isegi liiga hilja.
Miks ei võeta tööle Eesti töötuid?
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees rõhutas, et põllumajanduses ei tööta ainult välismaalased. „Kui me võtame põllumajandus sektori tervikuna, siis üheksa inimest kümnest on Eestis inimesed. See ei ole nii, et meil on ainult välismaalased põldudel ja lautades tööl,“ lisas Sõrmus.
Sõrmuse hinnangul oleks lihtsam ja võib-olla õigem võtta tööle Eesti inimesi, aga suvel, kus lühikeseks ajaks kasvab töötajate vajadus hüppeliselt, ei suudeta lihtsat kõikideks vajalikeks töödeks kohalikke leida.
Kuigi Eestis on töötuid praegu juba rohkem kui eelmisel kevadel, tuleb Sõrmuse sõnul vaadata ka seda, kus kõige rohkem tööta inimesi elab. „Viimati, kui ma vaatasin, oli umbes 57000 inimest ilma tööta, aga enamus nendest ehk peaaegu pooled on Harjumaal ja suur hulk inimesi on ka Ida-Virumaal,“ lisas ta. Sealt aga ei pruugi töötud minna appi näiteks Lõuna-Eesti põllumajandus ettevõtetele.
