Kui reisid euroalast välja ja sularahaautomaat või makseterminal poes küsib, kas soovid maksta eurodes või kohalikus valuutas – näiteks dollarites -, siis loogilisem valik tundub euro. “Ju siis läheb kontolt otse eurodes maha,” või midagi taolist käib peast läbi.
Maksa alati kohalikus rahas
Tegelikult see talupoja loogika ei tööta. Kui maksad näiteks Inglismaal või Ameerikas oma pangakaardiga ja valid “euro”, siis see läheb sulle kallimaks kui maksta kohalikus rahas.
Euros makstes teostatakse kohapeal “valuutavahetustehing” ja sellega kaotad lihtsalt raha.
Esiteks, valuutakurss. Sa ei tea, mis tingimustel see arvutus tehakse ja vaevalt ükski pank välismaal reisijatele mugavusteenusena pakutavale valuutavahetusele eriti soodsaid kursse pakub. Igatahes, sul puudub selle üle kontroll.
Teiseks, lisatasud. Ja neid on tõenäoliselt kaks. Esiteks, teenustasu selle eest, et sulle pakutakse võimalust oma valuutas maksta. Teiseks, tasu kolmandale osapoolele, kes valuutavahetusteenust pakub. Seda teenust nimetatakse DCC (dynamic currency conversion – dünaamiline valuutavahetus).
Niisiis – reegel on lihtne: maksa kohalikus valuutas ja lase oma kodupangal hiljem valuutad ümber arvutada.
Kui on huvi DCC süsteemi kohta pikemalt lugeda, saab seda teha Transferwise’i ingliskeelsest blogiartiklist.
