Saksa teadlased lükkavad sel nädalal käima uuringu, mis peaks aitama mõista, kas kodanikupalgast on kasu või mitte.

Eksperimendi käigus saavad 120 sakslast – kõik neist vabatahtlikud – kolm aastat igakuiselt 1200 eurot, mis on pisut üle Saksamaa vaesuspiiri. Teadlased võrdlevad nende kogemusi teise grupiga, mis raha ei saa – sinna kuulub 1380 inimest.

Uuringut rahastatakse Saksamaa majandusuuringute instituudi kaudu enam kui 140 000 inimese ja ettevõtte annetustega. Üks rahastajaid on kodanikupalka toetav lobirühmitus Mein Grundeinkommen, märgib Business Insider.

Kõik osalised peavad täitma küsimustikke oma elu, töö ja emotsionaalse seisundi kohta, et selguks, kas kodanikupalgal on märkimisväärne mõju.  Uuringut juhtiv Jürgen Schupp ütles Saksa lehele Der Spiegel, et uurimus parandab debatti kodanikupalga üle, sest lisab uut teaduslikku materjali.

“Vaidlus kodanikupalga üle on seni olnud filosoofiline salong headel hetkedel ning ususõda halbadel aegadel;” ütles ta. “Mõlemal poolel vormivad seda klišeeed. Vatased väidavad, et kodanikupalgaga lõpetaks inimesed töötamise, et lösutada sohval kiirtoidu ja striimimisteenustega. Toetajad väidavad, et inimesed teevad edasi rahuldustpakkuvat tööd, muutuvad loovamaks ja heldemaks, ning päästetakse demokraatia.”

Schupp tõdes, et need stereotüübid jõuavad seejuures ka majanduslikesse simulatsioonidesse kui aluseeldused kodanikupalga võimelike kulude ja tulude kohta. “Olukorda saab parandada, kui asendame stereotüübid empiiriliselt tõestatud teadmistega, mis toob kaasa asjakohasema arutelu,” rääkis ta.

Varem on kodanikupalgaga eksperimenteerinud Soome, 2017. aasta jaanuarist 2018. aasta detsembrini said 2000 töötut soomlast 560 eurot kuus. Teadlased jõudsid laias laastus järeldusele, et ehkki töötud inimesed muutusid õnnelikumaks, ei toonud see kaasa suuremat tööhõivet.