Uudis

Tallinna Vesi sai uue omaniku. Mida see tavainimesele tähendab?

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.Foto: Madis Sinivee/Scnapix

Täna lahvatas majandusmaailmas pommuudis – Tallinna linn saab esimest korda 20 aasta jooksul taas kontrolli Tallinna Vee üle, sest seni suure osalusega britid otsustasid müüa.

Briti firmale United Utilities kuulus veidi üle 35 protsendi Tallinna Veest. Selle ostavad nüüd võrdselt ära Tallinna linn ja energiafirma Utilitas, mis pakub suurele osale pealinlastest kaugkütet.

See tähendab, et Tallinnale hakkab kuuluma veefirmast veidi üle 52 protsendi. Kogu kaup läheb maksma 100 miljonit, sellest poole katab Utilitas ja poole Tallinna maksumaksja.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul võetakse raha linna puhvritest, laenu pole tarvis. Isegi kui reserve poleks ja tuleks võtta laenu, oleks tema sõnul kasud sees – oodatav tulu on lihtsalt suurem, kui laenuraha praegu maksma läheks.

“See on tallinlaste raha, mille nad saavad tagasi enda kätte, et Tallinna linna arendada,” ütles Kõlvart suurejooneliselt.

Mida see veetarbijale tähendab?

Utilitase juht Priit Koit ja Kõlvart lubasid ostutehingud tutvustaval pressikonverentsil suuri investeeringuid – võrgu kvaliteeti, veevõrgu digitaliseerimisse, kliimaneutraalsusesse ja nii edasi.

Tekib loogiline küsimus – kas see kõik tähendab lihtsale linlasele ka hinnatõusu? Isegi kui uued omanikud seda teha tahaks, pole see eriti lihtsalt võimalik.

Tallinna Vesi on nimelt loomulik monopol: nemad haldavad veevarusid ja torusid ning puhastavad reovett. Teist veefirmat naljalt kõrvale ei loo, konkurentsi tekkida ei saa.

Seetõttu on juurdehindlus, mida klientidelt küsitakse, fikseeritud ning hinnamuutused tuleb kooskõlastada konkurentsiametiga. Just sellest saigi brittide eestvedamisel alguse mõne aasta tagune Tallinna Vee vägikaikavedu riigiga ehk niinimetatud tariifivaidlus.

Vaieldi selle üle, kas Tallinna Vesi on linlasi nöörinud ja küsinud neilt aastaid liiga kõrget hinda. Veefirma omakorda leidis, et neil on hinnatõusuks õigus, sest pea 20 aastat tagasi lepiti nii kokku erastamislepingus, millega linn jupi oma osalusest brittidele maha müüs.

Eesti kohtud otsustasid nüüdseks pea neli aastat tagasi, et hind oli tõesti liiga kõrge. Viimaks otsustas Tallinna Vesi lõpetada igikestev ja raha sööv vaidlemine ning tegid konkurentsiametile õiglasema hinnataotluse, mis oli varasemast märksa madalam – ent ka siis leidis amet, et tahetakse saada 10 miljonit liiga palju.

Alguses plaaniti ka see otsus vaidlustada, ent siis mõeldi lõplikult ringi. Tallinna Vesi muutis oma taktikat, loobus riigiga lõputust vaidlemisest ja esitas konkurentsiametile ausa hinnataotluse.

Nii vähenesidki eratarbijate jaoks 1. detsembril 2019 hinnad kokku 27 protsenti.

Utilitase juht Priit Koit nentis ka nüüd, et toonane hinnakokkulepe ja hinna kujundamise alus kehtib ja ka edaspidi on oodata samalaadset hinda.

See tähendab, et tarbija jaoks ei tohiks vähemalt lähiaastatel midagi kallimaks muutuda – samas on aga loota, et Utilitas ja Tallinn teevad võrku investeeringuid ning vesi muutub veel kvaliteetsemaks (ehkki kvaliteedinäitajad on juba praegu väga head).

“Tallinnas on üks madalamatest hindadest, kui mitte kõige madalam vee hind. Kui me võrdleme Tartu, Narva, Pärnu, Paide hindadega, siis meie hind on märkimisväärselt madalam juba praegu,” lisas Kõlvart.

Tallinna maksumaksja sai osaluse päris odavalt

Tallinna linn ja Utilitas said brittide osaluse kätte tegelikult päris odavalt – kokku umbes 100 miljoni euro eest, nii et aktsia eest maksti 14,2 eurot.

Tallinna börsil maksis aktsia eile aga 14 eurot. See tähendab, et juurde maksti pisut üle 1 protsendi – samas kui sarnaste ettevõtete eest on mujal makstud ka 15-20 protsenti juurdehindlust.

Initsiatiiv veefirma maha müüa tuli Kõlvarti sõnul brittidelt – selle taga oli asjaolu, et Eesti ettevõte oli United Utilitiese jaoks ainus väljaspool Suurbritanniat, oma jälje jättis ka tariifivaidlus.

Igapäevajuhtimisse linnavalitsusel ülemäära sekkuda plaanis pole. Uues nõukogus hakkab plaanide järgi olema üheksa kohta – neist neli Tallinna linnavalitsuselt, kolm Utilitaselt, kaks hakkavad esindama väikeaktsionäride huve.

Kõlvarti sõnul aga on kokku lepitud, et nõukogu esimehe koht ning ka juhatus hakkab olema Utilitase vastutada. Utilitase juht Priit Koit aga kiitis ka praegust meeskonda, mis tema sõnade järgi on väga tugev.

Utilitas on Tallinna kaugkütet hallanud juba kakskümmendkond aastat ning linnapea tõigi nende partnerina kaasamise põhjendusena välja kompetentsi infrastruktuuri haldamisel. “Meie, linna, ootus, on eelkõige kompetents,” nentis Kõlvart.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.