Uudis

Tegelik vastus sellele, miks meie majandus kasvab: sisseränne!

Ukraina noormehed Maksim Taraiuha (vasakul) ja Sergei Vydysh 2017. aasta oktoobris Deluxi mööblitehases pakendajate ja klammerdajatena.Foto: ELMO RIIG/SAKALA/Scanpix

Rahvastiku vananemine ja töökäte vähenenemine ning väljavool on mantrad, mis meile aastatega pähe on kulunud. Vahel jääb mulje, et ega pikka pidu ei ole, hiljemalt kümnekonna aasta pärast lukustab viimane lahkuja enda tagant inimkapitalist täiesti tühjaks voolanud Eesti Vabariigi ukse.

Selgub aga, et 2018. aasta hilissügisel räägivad arvud teist keelt. Nimelt on sisseränne juba kolmandat aastat kosunud ja rahvaarvu kasvule viinud.

Eestis nüüd 5200 inimest rohkem

2017. aastal ületas sisseränne Eestisse väljavoolu 5200 kodaniku võrra. Euroopa Liidu ja Eesti kodakondsusega inimeste sisseränne kasvas aastatagusega võrreldes märkimisväärsed 30 ja 20 protsenti.

Rahvaarvu 0,3-protsendiline kasv ületas möödunud aastal koguni euroala keskmist ehk 0,2 protsenti aastas. Kasv on suures osas tulnud sisserändest, seejuures on kasvanud sisseränne kõrgema elatustasemega riikidest.

Kasvav rahvaarv on majandusele hea

Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles BNSile antud kommentaaris, et rahvaarvu kasv mõjutab positiivselt investeerimise kliimat, kuna tööjõud on oluline sisend investeerimisotsuste tegemisel.

Palmi sõnul aitab Eesti heaolu edendada rahvaarvu stabiliseerumine ning isegi kerge kasv, mis tugineb üha rohkem Eesti kodanike väljavoolu vähenemisele ja mõõdukale sisserändele kõrgema elatustasemega riikidest.

“See võimaldab meil lähendada kodanike sissetulekuid euroala keskmise poole ning toime tulla rahvastiku vananemisega seotud väljakutsetega, väärtustades ennekõike Eesti enda tööjõudu,” märkis Palm.

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses