Nimelt kohanesime muutunud oludega kiiresti ning analüütikute arvates oli ka Eesti majanduse elavdamise paketil – kriisiabil, toetustel ja muul säärasel – hea mõju.

Kaupu veame küll sisse märksa vähem kui mullu, ent eksport ehk Eesti ettevõtjate müük välismaale on kahanenud rohkem kui arvata võis, selgub raportist.

Nagu arvata võib, on majanduslanguse taga peamiselt see, et inimesed tarbivad vähem ning investeeringuid tehakse samuti vähem. Sektorite mõttes said enim pihta turism ja meelelahutus.

Niipea me kriisieelse ajani tagasi ei jõua

Kui tänavu on koroonakriisi tõttu oodata majanduslangust, siis juba uuel aastal peaks kasv tagasi tulema: arvata võib, et ees ootab isegi 3 protsendi suurune kasv.

Päris kriisieelsele tasemele tagasi jõudmine võtab siiski aega. Seda on oodata alles 2022. aasta lõpuks – kui analüütikud loodavad, et kogu Euroopa Liidu majandus vaikselt taastuda võiks.

Kui tänavune väljavaade on enamiku euroala riikide – ka Eesti – jaoks suvisest parem, siis tuleva aasta kasvuperspektiiv omakorda väiksem. Suvel oli veel õhus lootus, et ehk paraneb seis 2022. aasta jooksul kriisieelsele tasemele.

Eestis palgakasv jätkub

Kõige selle kõrval teeb Euroopa Komisjon Eesti kohta esmapilgul päris üllatava prognoosi – on arvata, et meil jätkub palkade tõus, ehkki hulk inimesi kaotas kriisi tõttu töö.

Põhjus on aga lihtne ja sisuliselt seesama, mis alati: palgakasv jätkub, sest tööealine elanikkond Eestis kahaneb ja erialaspetsialistidest on puudus.

Tõsi, palgad kasvavad sektorites eri kiirusega. Kui suurimat palgakasvu on oodata IT-valdkonnas, siis turismiäris võib palk veelgi langeda.

Vaatamata palgatoetusmeetmetele tööpuudus siiski pea kahekordistus 7,5 protsendini ning võib järgmisel aastal suureneda 7,8 protsendini. Alles 2022. aastal on oodata tööpuuduse vähenemist alla 7 protsendi.