MIT ja mitme teise maailma ülikooli teadlased avaldasid põneva uuringu, kus üritasid välja selgitada, kui suur on tasuta pakutavate digilahenduste väärtus inimeste jaoks. Tulemused olid päris üllatavad.
Kogu asja eesmärk oli tegelikult välja selgitada, kuidas mõõta heaolutaseme muutust ning majanduskasvu, kui paljud inimesed kasutavad tasuta tooteid Nimelt on tavapärases majandusarvestuses nende väärtus null, kuna hinda pole.
Majandushuvilistel, keda see temaatika huvitab, tasub artiklile kindlasti pilk peale heita – teadlased pakuvad välja täiesti uudse metoodika. Tavalugejale on ilmselt aga huvitavam, et teadlased üritasid ka levinud digilahendustele hinnalipiku peale panna.
Nimelt testiti, kui palju on väärt Instagram, Snapchat, Skype, WhatsApp, digikaardid, Linkedin, Twitter ja Facebook. Inimestele pakuti erinevaid summasid vahemikus 1 kuni 500 eurot, et nende teenuste kasutamisest loobuda.
Vastajad pidid otsustuse tegema iga teenuse kohta. Üks igast 50 osalenust sai oma otsuse ka ellu viia, mis teenuse puhul täpselt, selgus juhuslikult.
Tuli välja, et kõige kõrgemalt hinnastatakse WhatsAppi. Mitte ükski uuringus osalenu polnud nõus sellest 1 euro eest loobuma. Mediaankeskmine summa, mille eest sõnumirakendust oldi valmis jätma, oli koguni 535 eurot ja 73 senti.
Kui teadlased pärast uuringus osalenuid küsitlesid, räägiti neile, et WhatsAppist on nende jaoks saanud ülioluline platvorm tuttavate, kolleegide ja teiste kogukonna liikmetega suhtlemiseks, mis tähendab, et kui sinna ligipääsu poleks, tooks see kaasa suure kahju.
Facebooki kasutasid pea kõik uuringus osalenud ning selle sotsiaalvõrgustiku “hinnalipik” oli suuruselt teine, keskmiselt umbes 100 eurot. Järgnesid kaardid ehk Google, Bing ja Apple Maps, kus “hinnaks” kujunes pea 60 eurot kuus, seejärel pika puuga maas 6,79 euroga Instagram, 2,17 euroga Snapchat ja 1,52 euroga LinkedIN.
Skype’i ja Twitteri puhul oli pilt aga hoopis teine: keskmine “hinnalipik” oli alla 1 euro. Ehkki 71 protsenti osalenutest kasutas Skype’i, oli neist enamik valmis teenusest kuuks ajaks vaid euro eest loobuma. Teadlaste hinnangul oli selle taga asjaolu, et teiste teenuste kaudu saab samamoodi helistada ning teenuseid ei kasutata väga tihti.
Twitterit kasutas ainult 33 protsenti osalenutest, mis selgitab ilmselt seda, miks kasutajad seda madalalt hinnastavad. Suurema kasu eesmärgil olid need, kes Twitterit üldse ei kasuta, mõistagi valmis vastu võtma igasuguse summa, mis pakuti, nendib artikkel.
Erik Brynjolfsson, Avinash Collise ja teiste teadlaste uuringust saab lähemalt lugeda teadusartiklist.
