Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot, mida on 8,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kui veelgi täpsemaks minna, siis juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot.

Teises kvartalis oli keskmine palk 1419 eurot, nii et selle ajaga võrreldes on keskmine palk veidi langenud. Siin on aga tähtis, et ebaregulaarsed preemiad olid kolmandas kvartalis enam kui kolmandiku võrra väiksemad kui märtsist juunini.

Suurim palk on IT-s ja sides

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal (2360 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2257 eurot) ning energeetikas (1858 eurot).

Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam valdkonnas, kus see on seni olnud üks kõige madalamaid – statistikaamet nimetab seda väljendiga “muud teenindavad tegevused” ning sinna alla lähevad organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus ja iluteenindus. Palk oli sellel alal 1080 eurot, kasvades 15%.

Keskmine brutokuupalk vähenes eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes aga mäetööstuses (1594 eurolt 1546 eurole) ning veevarustuse; kanalisatsiooni; jäätme- ja saastekäitluse (1350 eurolt 1341 eurole) tegevusaladel.

Riigisektoris kasvab palk kiiremini ja on kõrgem

Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1723 eurot) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1650 eurot).

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (10,3%) ning kõige aeglasem Eesti (7,5%) ja välismaa (7,6%) eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.

Palgad rallivad Põlvas ja Läänemaal

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju (1519 eurot) ja Tartu (1408 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1081 eurot), Valga (1066 eurot) ja Hiiu (1008 eurot) maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (17,4%), Lääne (16,2%) ja Pärnu (13,5%) maakonnas.