“Igal pool räägitakse tervislikkusest, väike-ettevõtlusest ja edumeelsetest iduettevõtetest ja siis on meil sellised pseudoprobleemid. See on lihtsalt nii arusaamatu,” sõnab Biit.me plaadipoodi pidav Madis Nestor.

Inimesed ütlevad nimelt talle, et ei saa kahjuks tema Viru tänaval asuvasse poodi tulla, sest seal ei saa maja ees parkida.

“See, kui palju inimesed poes olles muretsevad, kus nende auto on, on pidev probleem. Siis näed teinekord, kui inimene tuleb ilma autota, ja on täiesti teine asi. Siis ta tunneb end rahulikult, vaatab ringi ja kuulab uusi plaate,” ütleb Nestor.

Häda pole uus

Ta ütleb, et autoküsimus oli ülioluline juba aastaid tagasi, kui ta müüs plaate Kentmanni tänaval asunud Dancemixi poes.

“Inimesed jätsid auto otse maja ette ja käisid vaatamas, ega kedagi ei tule, kas peab parkimiskella edasi lükkama. Võisiis olid endale pannud äratuse, et minna 15 minuti pärast seda edasi lükkama. See on mingisugune täielik pseudoasi, mis on inimestele külge jäänud,” lisab Nestor.

Tema sõnul kaotavad poed tänu inimeste autostunud elustiilile palju kliente, kes tuleks ja oleks ja vaataks, mitte lihtsalt ei rabaks kaasa veebist tellitud kraami.

Ka Viru keskus ei ole piisavalt hea

Nestor ütleb, et vanalinn tundub Eesti inimesele täielik no-no. Aga küsimus pole ainult vanalinnas. Hiljuti, kui Lasering teatas oma Viru keskuses asuva poe sulgemisest, kommenteeriti Facebookis, et see on küll super hea valikuga pood, aga kurat, parkimine on ikka jube kallis.

“Siis ma mõtlesin küll, et mis toimub. Okei, vanalinna tõesti ei sõida tramm ukse ette, aga sinna sõidab sada trammi, miljon bussi – millest te räägite, noh. Misasi see on?” laiutab ta käsi.

Välismaal millegipärast ei ole probleemiks

Nestor ütleb, et välismaal käies ei ole inimestele tihti probleemiks spetsiaalselt plaadipood üles otsida, asugu see kusiganes.

“Kui ma lähen kuhugi reisile ja ma tahan nendesse poodidesse minna, siis mind tõesti ei huvita, kus nad asuvad. Asuvad nad kaheksandal korrusel, on nad maa all või misiganes. Sa lihtsalt tahad sinna minna. Kuidas see koht siis erinev on? Miks see tekitab mingit probleemi, et sinna ei saa parkida?”

“Lasering ütles, et veebis me jääme alles. Mõnes mõttes jumala õige, sest sellist inimest, kes tuleks midagi uurima, on nii vähe, et sellel ei ole lihtsalt mõtet,” ütleb Nestor.

Tema sõnul tuleb pärast Biit.me veebipoe avamist enamik inimesi lihtsalt asju kätte saama. “Jah, mõni turist astub siin Viru tänaval sisse, aga nemad suurt muud ei osta, kui üks-kaks odavat second hand plaati, ja selle pealt ära ei ela,” lisab ta.

Häid püsikundesid siiski poel on, kes hinge sees hoiavad, aga mingiks tulusaks äriks Nestor seda ei nimeta.

Koliks ära, aga kuhu?

Ta ütleb, et hoiab pidevalt silmad lahti, kui peaks silma jääma pakkumist paremale rendipinnale. “Aga ma ei ole veel päris täpselt aru saanud, kuhu ma tahaks liikuda. Telliskivi on nüüd tööle läinud, aga sealsed rendihinnad on ikka täiesti ekstraordinaarselt kõrged…” selgitab Nestor.

Äkki siis Noblessnerisse? “Jah, seal on vist ainsana veel tasuta parkimine, aga kui kortereid ja elu juurde tuleb, küllap jõuab see probleem varsti sinna ka…”

Võtkem see aeg ja mingem nautigem

Madis Nestor ütleb, et plaadipood ei ole toidupood, kus on eluoluline kohustus käia ja raske kraam vajab autovedu.

“See on koht lõõgastumiseks, argiprobleemide seljataha jätmiseks, ajaks endaga. Muidugi meil on väga mitmeid kliente, kes sellest ka aru saavad, tulevad lapsega, tulevad autota, tulevad mitmeks tunniks. Rohkem inimesi võiks sellist skandinaavia tšillivat eluviisi omaks võtta ja end rõõmsana tunda,” julgustab ta.