Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis reguleerib edaspidi enamiku Eesti inkassofirmade tegevust. Muuhulgas vajavad inkassod edaspidi finantsinspektsiooni tegevusluba.

Rahandusminister Mart Võrklaev tõdes, et täna on inkassoturg Eestis üsna vähe reguleeritud ja sellest tulenevalt ei pruugi alati olla kaitstud võlgnike huvid. “Inkassod peavad hakkama edaspidi andma inimesele selget infot kui suur on tema võlgnevus ja mida temalt täpselt sisse nõutakse, ja ka selle kohta, kuidas tema suhtes esitatud nõuet vaidlustada,“ ütles ta.

Minister lisas, et võlgnike arv on Eestis küll tasapisi vähenemas, kuid murekohaks on kasvanud võlasummad ja täitemenetlusse sattunute suur arv. „Täitemenetlus peaks siiski olema viimane võimalus, nüüd tekib laenuandjatel ka kohustus kaaluda enne muid võimalusi laenu ümberkujundamiseks,“ sõnas ta. Muudatustega tuuakse tarbijakrediidilepingute puhul allapoole ka võla viivismäär.

Eelnõu kohaselt kehtestatakse krediiditurul tegutsevatele inkassodele rida tegevusnõudeid ja nad peavad oma tegevuse jätkamiseks saama finantsinspektsiooni tegevusloa hiljemalt 2024. aasta 29. juuniks. Sellega tekib finantsinspektsioonil ka õigus teha inkassofirmade üle järelevalvet ja probleemide ilmnemisel kasutada sanktsioone alates ettekirjutusest kuni väärteomenetluseni.

Inkassofirmade minimaalne kapital peab olema 50 000 eurot ja võlglastelt laekunud vahendite hoidmiseks kehtestatakse eraldi reeglid. Krediidiinkassode juhid ja omanikud peavad olema usaldusväärsed, näiteks ei saa krediidiinkasso juhiks olla isik, kes on varasemalt tegelenud liiakasuvõtmisega.

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv 2021/2167, mis reguleerib nende inkassofirmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest tulenevate viivisvõlgnevuste sissenõudmisega ja ülesostmisega. Direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 2023. aasta 30. detsembriks ja selleks ajaks on plaanitud ka seaduse jõustumine.