Ei*.

Arvamusloo lõpp.

* Selgitus:

Torm veeklaasis

Kõigepealt tuleb aru saada, et kogu ažiotaaž Danske ja nüüd tundub, et kogu Eesti panganduse rahapesu teemadel on moraalne paanika, nagu paar aastat tagasi oli kohe-kohe siia saabuvad põgenikehordid ja enne seda “homopropaganda”, mis kõik lapsed kohustuslikus korras homoseksuaalseks väänab ning enne seda lugematu hulk erinevaid teemasid, mis ühiskonnal hetkeks kaane pealt löövad. Selle moraalse paanika tekkele on kaasa aidanud mitu üksteisest sõltumatut liblika tiivalööki, mis on siis nüüd konvergeerunud korralikuks meediatormiks.

Rahapesu – Eesti rahvussport

Kõigepealt tuleb meenutada, et lisaks teise eestlase söömisele on rahapesu olnud Eesti rahvussport juba bolševike kullapesust alates. See on selgelt meie “teema”, me oleme selles superhead. Olime 100 aastat tagasi, 25 aastat tagasi, 10 aastat tagasi ja ka praegu. Pole vaja kaugemale vaadata, kui vähestes Eestis uudiskünnist ületavates rahapesukaasustes tihti figureeriv, prominentne makseasutus, mille põhitegevus on küll pessimistidele korrosioonikindla, pehme metalli müük, kuid lisaks sellele ka pankade poolt ära tõugatud klientide rahade liigutamine ühest riigist teise.

Või võtame ühe särava teemandi Eesti finantsmaastikul (mille omanikud on ilmselt veendunud, et ühe panga kontori sisekujundus peab võimalikult täpselt jäljendama Dawes, Tomes, Mousely, Grubbs panka Mary Poppinsist), kelle story on suures ulatuses küsimärk, juba pea 3 kümnendit. Põhimõtteliselt Jim’s Bank, lihtsalt soliidsema välisilmega. Keegi küsimusi ei küsi, kõik on halal.

Rangemad seadused ja nende tugevam jõustamine

Euroopa üldine tendents on kõike reguleerida piirini, kus kõik on kaitstud kõige eest. Kui sa oled üleni vati sees ja kinni seotud, siis suure tõenäosusega sinuga midagi halba kohe ei juhtu.

Kuna Eesti on kõige EL suunast tuleva osas pea alati katoliiklikum kui paavst, on ka loogiline, et 10-15 aastat tagasi eksisteerinud mõõdukast rahapesuvastasest seadusandlusest, mida keegi väga ei jõustanud, oleme jõudnud olukorda, kus oluliselt karmistunud seadusi jälgitakse oluliselt täpsemalt ja nõudlikumalt.

Suurem tähelepanu rahapesule pole iseenesest halb, aga sellega on kaasnenud kaks nigelat nähtust – esiteks kohaldatakse rahapesu kontekstis 2000’ndate laissez-faire oludele tänast arusaamist ja suhtumist ja teiseks rakendub siin Eesti seadusloome Murphy seadus – pättidega võitlemiseks vastu võetud seadused koormavad peamiselt ausaid inimesi.

Tädi Maali, kas sa oled riikliku taustaga isik? Aga kust sa selle sularaha said? Kas sa oled kunagi olnud või oled praegu finantsinstitutsioon? Kas sinu peamine tegevusvaldkond on tütarühingute haldamine?

Finantsinspektsiooni selfie muljetavaldavast muskulatuurist kõverpeegli ees

Eesti absoluutne meister võitluskoreograafias, kelle pärismatšid on siiani küll piirdunud laste ja koomapatsientidega, on värskelt leidnud endas julguse esitada väljakutseid ka täiskasvanud, ärkvel isikutele. Skeptik võiks arvata, et need on suures osas seotud suure lõkkega nende istumise all, mis neile väga valikut ei ole jätnud ja mille on süüdanud…

Üks julge ja rikas ameeriklane

Bill Browder peab põhimõttelist võitlust ühe anonüümseks jääva endise suurriigi poliitilise süsteemiga. Meile on see muidugi natuke ebameeldiv, kuna kuigi me samuti seda süsteemi eriti ei salli, on meie lähenemine juba 100 aastat olnud väga pragmaatiline. Kuld – peseme. Raha – peseme.

Nüüd aga tuleb keegi ja matab meeletus koguses raha sellesse, et lohistada päevavalgele kõigi minevikupatud lihtsalt seetõttu, et ta peab seda õigeks. Vaatamata sellele, et ta elu on tõenäoliselt ohus. Muljetavaldav, aga väga ebamugav mees.

Mis saab?

See kõik kokku – meie ajalooline tegevusvaldkond, muutunud olud ja mineviku tõlgendamine tänapäeva väärtushinnangute kontekstis, välise sunni tõttu aktiveerunud “organid” ja põhimõttelist võitlust pidavad, piisavalt ressursse omavad inimesed – on toonud kaasa teema aktuaalsuse ühiskonnas.

Kui tolm ükskord vaibub, tuleb välja, et pealkirjades välja hõigatud kolossaalsed rahapesunumbrid olid tegelikult parimal juhul eksitavad. Raha pesti, aga mitte ligilähedaseltki nii palju, kui kõlavalt kahtlusena õhku visati.

Inimesed saavad teada, et “potentsiaalselt huvipakkuvad tehingud” ja “rahapesu iseloomuga tehingud” on erinevad asjad, erinevus tõenäoliselt vähemalt 10, võibolla 100 korda. Samuti on erineva mõistega sõnad “bruto” ja “neto”. Kui ma kannan €1000 enda kontode vahel 1000 korda edasi-tagasi, on minu kontodelt läbi käinud umbes €1 000 000.

Ja lõpuks – Swedbank on Eesti kontekstis SIB (Systemically Important Bank – süsteemselt oluline pank) ja selliseid asutusi ei suleta enam kunagi. 2008 suleti üks selline asutus USAs ja peale seda tekkis oht, et maailm jääb seisma. Avastati, et kui ahelas üks lüli katkeb, hakkab “netopositsioon” kiirelt “brutopositsioonile” lähenema.