Suur lugu

Vabatahtlikke päästjaid vaevab rahapuudus: kas maks ilutulestikule oleks lahendus?

Päästjad kustutamas tulekahju Roosna-Allikul. Pilt on illustratiivne.Foto: Scanpix

Vabatahtlikud päästjad on mures – valdkonna arendamiseks on vaja lisaraha, mida aga pole. Aasta tagasi tehti julge ettepanek panna ilutulestikule peale luksusmaks ning toetada selle just päästjaid.

Pöördumine sai enam kui tuhat toetusallkirja, ent riigikogu rahanduskomisjon lükkas selle tagasi. Vastutasuks lubati, et eelarvekõnelustel üritatakse vabatahtlikule päästele leida lisaraha, ent seda ei paista kusagilt – rahastus jätkub samas suurusjärgus kui varem.

“Oleme jätkuvalt seisukohal, et maksustamise debatt peab jätkuma. Ohu- ja reostusallikana on arutu paugutamine arulage tegevus. Millised summad lastakse lihtsalt taevasse!” ütleb ütleb vabatahtlikke päästjaid koondava päästeliidu juht Kaido Taberland.

“Samal ajal on Eesti vabatahtlik pääste oma arengus seisus, kus igasugune ühiskondlik ja riiklik tugi on hindamatu väärtusega. Iga annetatud sent toodab automaatselt kordades rohkem tulu ühiskonnale,” jätkab ta.

Kitsaskohad näitas kätte metsapõlengute laviin

Mõtteni vabatahtlikule päästele seesuguse maksuga raha juurde tuua viis 2018. aasta kuum suvi, kui üle Eesti lahvatasid metsatulekahjud. Erakordne oli nii põlengute hulk kui ka ulatus. Kutseliste päästjate kõrval rassisid ka vabatahtlikud – kokku oli toona väljas 110 komandot, neist täpselt pooled riiklikud ja sama palju vabatahtlikke.

Raskeim katsumus oli 11 ööd ja päeva kestnud Vikipalu metsapõleng juuni teises pooles Harjumaal, kus 22 riikliku komando kõrval võitles oma vabast ajast ja pere kõrvalt 17 priitahtliku komando 85 päästjat, lisaks veel ligi 400 vabatahtlikku nii tavakodanike seast kui kaitseliidust ja reservpäästerühmast.

Vikipalu metsapõleng.Foto: Scanpix

Raske suvi tõi teravalt esile probleemi, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest ei piisa, et vabatahtlikud suudaksid uuendada oma masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest, nentis päästeliit toona.

Raha oleks aga hädasti vaja, et täita päästeameti seatud sihti: saavutada 2025. aastaks Eestis Põhjamaadega võrdne ohutustase. Toona tõi päästeliit esile, et vabatahtliku pääste võimekuse tõstmiseks oleks vaja investeeringuid märksa rohkem, kuni 8 miljonit eurot.

Miks just ilutulestik?

Idee, et maksustada võiks just ilutulestikku, käidi välja samal suvel toimunud Arvamusfestivalil Paides. Päästeliidu nõukogu liige Toomas Henk nentis juba siis, et see ei pruugi tingimata olla parim lahendus.

“Me tahame selle algatusega juhtida tähelepanu ja tõstatada arutelu, et tajuda ühiskonna üldist hinnangut, kas sarnane maksustamine oleks üks võimalustest, millega vaakumist päästa vabatahtlike rahastamine ja seeläbi anda oluline panus kogu ühiskonna turvalisemaks muutmisesse,” rääkis Henk mullu.

Rahvaalgatus löödigi Saku priitahtlike pritsimeeste komandos toimunud tänuüritusel käima ning oktoobri lõpuks saadi kokku 1355 inimese allkirjad, kes leidsid, et ilutulestikule võiks kehtida luksusmaks, millest saaksid kindla protsendi just vabatahtlikud päästjad.

“Me kindlasti ei väida, et ilutulestik oleks selgelt tajutav põhjus tuleõnnetustele, kuid ennekõike on tegemist luksuskaubaga, mille aastavahetusel, jaanipäeval, pulmades, sünni- ja muudel tähtpäevadel taevasse tulistamine on paratamatult ohuallikas, mille tagajärgedega peavad lõpuks tegelema ka vabatahtlikud päästjad,” seisis pöördumises.

Saadikud lükkasid tagasi

Pöördumine jõudis maksuküsimustega tegeleva riigikogu rahanduskomisjoni ette selle aasta juunis – paar päeva vähem kui aasta pärast Vikipalu põlengute algust.

Saadikud kõigist riigikogus esindatud erakondadest – Dmitri Dmitrijev, Tiit Kala, Aivar Kokk, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Natalia Malleus, Urmas Reitelmann, Kersti Sarapuu, Riina Sikkut, Andres Sutt ja Aivar Sõerd – otsustasid konsensuslikult ettepaneku tagasi lükata, selgub protokollist.

See ei tähenda, et need poliitikud vabatahtliku pääste rahastamist ei toetaks: istungil, kus osalesid ka pöördumise algatajad, MTÜ Eesti Pürotehnikute Liidu esindaja ning sise- ja rahandusministeeriumi esindajad tõdeti, et vabatahtlik pääste on kogunud populaarsust ja tegevuste maht on kasvanud, kuid finantsid pole samas tempos suurenenud.

“Selles valguses komisjoni liikmed toetasid vabatahtlikule päästele lisaraha leidmist. Rahanduskomisjon arutab vabatahtliku pääste lisarahastuse võimalusi 2020. aasta eelarve menetlemise raames,” lubas rahanduskomisjon vastuskirjas päästeliidule.

Lisaraha tulemas ei ole

Siseministeeriumi rahandusosakonna juhataja Mairi Tonsiver rääkis, et päästeameti vabatahtlike kaasamise eelarve on praegu ligi 2 miljonit eurot aastas, 2011. aastaga võrreldes on see kasvanud üle kuue korra.

Tunamullu ulatus summa esimest korda üle 2 miljoni euro – täpsemini oli see siis 2,09 miljonit eurot, ent langes selleks aastaks tagasi 1,93 miljoni juurde.

Eestis on ligi 2100 vabatahtlikku päästjat ja 117 vabatahtlikku päästekomandot. Päästeametil on pääste- ja ennetustöö leping kõigi 117 komandoga. Lisaks nendele on veel 27 vaid ennetustööd tegevat lepingupartnerit.

Vabatahtlike päästjate seminar 2018. aastal Kundas, üritusel oli kohal ka president.Foto: Scanpix

Kevadel esitas siseministeerium rahandusministeeriumile perioodi järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia tegemise ajal teiste lisataotluste seas ka taotluse vabatahtliku pääste valdkonna rahastamise suurendamiseks.

“2020. aasta riigieelarve koostamisel vabatahtliku pääste rahastuse suurendamiseks lisaraha ei leitud ning vabatahtliku pääste rahastamine jääb riigieelarve eelnõu järgi samasse suurusjärku nagu käesoleval aastal,” ütles Tonsiver.

Eelarve ootab praegu riigikogus kolmandat lugemist. Vahepeal on tehtud ka ridamisi parandus- ja muudatusettepanekuid ning kokku pandud ka niinimetatud katuserahade nimekiri. Võtsime ka selle ette.

Selgub, et erinevaid vabatahtlikke päästeorganisatsioone plaanitakse katuserahadest toetada küll, ent mitte üleliia suures mahus – kokku 125 000 euro eest. Summast 75 000 eurot läheb päästeliidule (40 000 eurot Keskerakonnalt ja 35 000 EKRE-lt) ja 10 000 eurot MTÜ-le Avinurme Pritsimeeste Selts.

Veidi väiksemas mahus saab 6000 eurot toetust Tõrvandi päästeselts. 5000 eurot saab mitu organisatsiooni: Voore Tuletõrje Selts, MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed, Vajangu Tuletõrjeühing, Roela Tuletõrje Selts, Palamuse Pritsumehed ning Valjala Pritsumehed. Veel 4000 eurot läheb Tsooru vabatahtlikule päästekomandole.

Kuidas edasi?

Rahanduskomisjon kirjutas enda vastuses, kus selgitati ettepaneku tagasi lükkamise põhjuseid, et kuna võimaliku ilutulestiku luksusmaksu baas on väike, siis nii oleks ka kogutav maksusumma liiga väike, et katta vabatahtliku pääste vajadusi.

“Vähest tulu andvad maksud on ebaefektiivsed, kui võrrelda maksutulu maksu kogumisega seotud administratiivkuluga. Samuti ei praktiseerita Eesti maksusüsteemis maksutulu otsest sidumist mõne kuluobjektiga,” seisab kirjas.

Veel loetleb rahanduskomisjon rea põhjuseid:  pole tõendatud, et ilutulestiku maksustamine tõstaks kasutajate teadlikkust ohutusnõuetest. Vabatahtliku pääste otsefinantseerimine ilutulestiku müügilt kogutavast maksust ei arvestaks, et ilutulestiku kasutamise mõjud on mitmekesised, mis ei piirdu üksnes kõrgemate kuludega vabatahtlikele päästjatele.

Veel seisab kirjas, et maksu kehtestamine paneks kodumaised ilutulestikuga kauplejad ebavõrdsesse olukorda piiriüleste kauplejatega. Puuduvad ka maksu efektiivseks
kehtestamiseks vajalikud andmebaasid ja maksulaod. Maksuobjekti piiritlemine oleks keeruline ning sõna “luksus” kasutamine maksu nimes küsitav, arvestades, et keskmise tavakasutajale mõeldud pürotehnilise toote hind pole kõrge.

Küll aga tegid rahanduskomisjoni liikmed omalt poolt ettepaneku – nimelt tegelevad vabatahtlikud päästjad Eesti naaberriikides ka äritegevusega, et rahastada oma põhitegevust ja muu hulgas müüakse ka pürotehnikat. “Kui vabatahtlikud päästjad
müüksid pürotehnikat, siis see võib parandada ohutusteabe edastamist toote ostjale,” pakkus komisjon välja.

Päästeliit omalt poolt leiab jätkuvalt, et arutelu maksude üle võiks edasi kesta – ning ka ilutulestiku puhul, mis lisaks ohule on kahjulik ka keskkonnale.

“Olen isiklikult kindlal veendumusel, et meie tänased noored on ühel meelel Rootsi noore kliimaaktivisti Greta Thunbergiga. Maa kliima vajab radikaalseid otsuseid, millest üks lihtsamaid ellu viia on pürotehniliste ilutulestike lõpetamine kõikjal. Selle asemel kasutatakse juba paljudes kohtades laseriga tehtavaid silmale ja kõrvale ilusaid asju,” rääkis päästeliidu juht Kaido Taberland.

Esmaspäeval Madridis alanud ÜRO kliimakonverentsi kõige suuremad kangelased on tema arvates kindlasti päästjad, kes seisavad eesrindel silmitsi laastavate katastroofidega. “Päästeliit soovib, et vabatahtlik, kogukondlik pääste saaks võrreldamatult suurema riikliku ja ühiskondliku toe – et oleksime juba homme valmis kõikvõimalikeks kriisideks,” ütles Taberland.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.