Tunamullu ulatus summa esimest korda üle 2 miljoni euro – täpsemini oli see siis 2,09 miljonit eurot, ent langes selleks aastaks tagasi 1,93 miljoni juurde.
Eestis on ligi 2100 vabatahtlikku päästjat ja 117 vabatahtlikku päästekomandot. Päästeametil on pääste- ja ennetustöö leping kõigi 117 komandoga. Lisaks nendele on veel 27 vaid ennetustööd tegevat lepingupartnerit.
Kevadel esitas siseministeerium rahandusministeeriumile perioodi järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia tegemise ajal teiste lisataotluste seas ka taotluse vabatahtliku pääste valdkonna rahastamise suurendamiseks.
“2020. aasta riigieelarve koostamisel vabatahtliku pääste rahastuse suurendamiseks lisaraha ei leitud ning vabatahtliku pääste rahastamine jääb riigieelarve eelnõu järgi samasse suurusjärku nagu käesoleval aastal,” ütles Tonsiver.
Eelarve ootab praegu riigikogus kolmandat lugemist. Vahepeal on tehtud ka ridamisi parandus- ja muudatusettepanekuid ning kokku pandud ka niinimetatud katuserahade nimekiri. Võtsime ka selle ette.
Selgub, et erinevaid vabatahtlikke päästeorganisatsioone plaanitakse katuserahadest toetada küll, ent mitte üleliia suures mahus – kokku 125 000 euro eest. Summast 75 000 eurot läheb päästeliidule (40 000 eurot Keskerakonnalt ja 35 000 EKRE-lt) ja 10 000 eurot MTÜ-le Avinurme Pritsimeeste Selts.
Veidi väiksemas mahus saab 6000 eurot toetust Tõrvandi päästeselts. 5000 eurot saab mitu organisatsiooni: Voore Tuletõrje Selts, MTÜ Priitahtlikud Pritsumehed, Vajangu Tuletõrjeühing, Roela Tuletõrje Selts, Palamuse Pritsumehed ning Valjala Pritsumehed. Veel 4000 eurot läheb Tsooru vabatahtlikule päästekomandole.
Kuidas edasi?
Rahanduskomisjon kirjutas enda vastuses, kus selgitati ettepaneku tagasi lükkamise põhjuseid, et kuna võimaliku ilutulestiku luksusmaksu baas on väike, siis nii oleks ka kogutav maksusumma liiga väike, et katta vabatahtliku pääste vajadusi.
“Vähest tulu andvad maksud on ebaefektiivsed, kui võrrelda maksutulu maksu kogumisega seotud administratiivkuluga. Samuti ei praktiseerita Eesti maksusüsteemis maksutulu otsest sidumist mõne kuluobjektiga,” seisab kirjas.
Veel loetleb rahanduskomisjon rea põhjuseid: pole tõendatud, et ilutulestiku maksustamine tõstaks kasutajate teadlikkust ohutusnõuetest. Vabatahtliku pääste otsefinantseerimine ilutulestiku müügilt kogutavast maksust ei arvestaks, et ilutulestiku kasutamise mõjud on mitmekesised, mis ei piirdu üksnes kõrgemate kuludega vabatahtlikele päästjatele.
Veel seisab kirjas, et maksu kehtestamine paneks kodumaised ilutulestikuga kauplejad ebavõrdsesse olukorda piiriüleste kauplejatega. Puuduvad ka maksu efektiivseks
kehtestamiseks vajalikud andmebaasid ja maksulaod. Maksuobjekti piiritlemine oleks keeruline ning sõna “luksus” kasutamine maksu nimes küsitav, arvestades, et keskmise tavakasutajale mõeldud pürotehnilise toote hind pole kõrge.
Küll aga tegid rahanduskomisjoni liikmed omalt poolt ettepaneku – nimelt tegelevad vabatahtlikud päästjad Eesti naaberriikides ka äritegevusega, et rahastada oma põhitegevust ja muu hulgas müüakse ka pürotehnikat. “Kui vabatahtlikud päästjad
müüksid pürotehnikat, siis see võib parandada ohutusteabe edastamist toote ostjale,” pakkus komisjon välja.
Päästeliit omalt poolt leiab jätkuvalt, et arutelu maksude üle võiks edasi kesta – ning ka ilutulestiku puhul, mis lisaks ohule on kahjulik ka keskkonnale.
“Olen isiklikult kindlal veendumusel, et meie tänased noored on ühel meelel Rootsi noore kliimaaktivisti Greta Thunbergiga. Maa kliima vajab radikaalseid otsuseid, millest üks lihtsamaid ellu viia on pürotehniliste ilutulestike lõpetamine kõikjal. Selle asemel kasutatakse juba paljudes kohtades laseriga tehtavaid silmale ja kõrvale ilusaid asju,” rääkis päästeliidu juht Kaido Taberland.
Esmaspäeval Madridis alanud ÜRO kliimakonverentsi kõige suuremad kangelased on tema arvates kindlasti päästjad, kes seisavad eesrindel silmitsi laastavate katastroofidega. “Päästeliit soovib, et vabatahtlik, kogukondlik pääste saaks võrreldamatult suurema riikliku ja ühiskondliku toe – et oleksime juba homme valmis kõikvõimalikeks kriisideks,” ütles Taberland.
Käesolev lugu ilmus 2019. aastal.
