Kindlasti oled kuulnud, kui kerge on Eestis firmat asutada. Selles on eestlased suutnud teha lausa maailmarekordi – kõigest 18 minutit ning OÜ on loodud. Eriti kasulik on see võimalus inimestele, kel on talente, mida soovitakse ära kasutada mitmes firmas.
Kui võtta selle kõrval arvesse tõsiasi, et vabakutselisena töötamine on osutumas järjest populaarsemaks, siis võib olla mõistlik mitme firma hingekirjas oleval töötajal asutada hoopis oma firma ja hakata osutama teenust.
See aitab säästa raha ning olla rohkem enda aja peremees. Samuti loob see eeldused kasvatada kliendivõrgustikku. Kui hetkel teed tööd või osutad teenust kahele-kolmele firmale, näiteks aitad nende veebilehte töös hoida või osutad raamatupidamisteenust, siis tulevikus saad kliente kaasata rohkem, ilma eriliste takistusteta.
Kuid miks tasuks lisaks sellele veel liigutada asjaajamine oma firma alla?
Raha jääb töötajale rohkem “kätte”
Oletame, et teenid 1000 eurot netopalka oma praeguses ühes töökohas ning sinu igakuised kohustuslikud väljaminekud (üür/laen, arved, toit) on 600 eurot. Tööandja kulu on tuhande eurose netopalga juures kokku ligi 1600 eurot. Oletame, et firma maksab sulle 1600 eurot sinu firma arvele, kust sa maksad endale netopalgana välja 600 eurot (sest sa siiski soovid ka ettevõtjana nautida sotsiaalseid hüvesid, nagu näiteks haigekassa).
See tähendab, et sinu töötasu on koos maksudega kokku umbes 870 eurot. Firma arvele jääb alles seega tervenisti 730 eurot. Kuid kui mõni kuu on väljaminekud suuremad, on sul vabadus alati maksta endale palgalisa, näiteks puhkusereisi soetamiseks.
Nüüd saad sama arvutuskäigu läbi teha kõikide firmade jaoks, mille jaoks teenust osutad.
Allesjäänud raha investeerimiseks on rohkem võimalusi
Juba 2 kuuga suudab töötaja arvega töötasu saades tekitada endale märkimisväärse summa raha, millega saab edukalt investeerida mitte ainult ühissrahastusplatvormidel, vaid ka aktsiaturgudel. Samuti ei pea firma alt raha investeerides maksma makse, kui ei võta raha firmast välja ning reinvesteerid kogu raha.
Tööandjal väheneb aruandluse kohustus
Töötasu saamine firma arvele ei ole ainult kasulik töötajale, vaid ka tööandjale. Tööandja peab kõik oma töötajad registreerima maksuametis, töötajate registris ning deklareerima igakuised maksud. See on lisakohustus tööandjale, millega üldiselt tegeleb ettevõttes raamatupidaja. Ainuüksi ühe töötaja maksude deklareerimisekohustuse äralangemine annab raamatupidajale ajalist võitu, mis omakorda vähendab firma operatiivkulusid.
Asjal on oma „agad“
Muidugi on sellisel arveldamise viisil ka miinuseid. Eelkõige puudutab see naisi, kes soovivad saada riigipoolt makstavat emapalka lähitulevikus, mille suurus on otseselt seotud makstud sotsiaalmaksu suurusega.
Kui töötate sektoris, kus majanduskriisi ajal toimuvad suuremad koondamised, siis tuleb meeles pidada, et teenuseosutajale koondamistasu ei maksta. Kui aga loodate tulevikus riiklikku pensioni saama hakata, siis peaks silmas pidama, et ka selle suurus sõltub makstava palga suurusest. Igakuiselt läheb pensionifondi 2% töötaja brutopalgast, kust riik lisab veel 4% makstud sotsiaalmaksu arvelt. Seega, kui maksate endale vähem palka, koguneb ka pensionit vähem.
See ei asenda töölepingut
Nagu eelnevalt kirjeldatud, siis sel viisil saab teenust osutada siis, kui teha seda mitmele firmale. See tähendab, töötades näiteks kassapidajana vaid ühes poes ei ole õigust hakata esitama arveid ning tuleb endiselt sõlmida tööleping ja saada selle eest töötasu.
Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Rainer Laurits selgitas, et lähtuvalt riigikohtu lahenditest on vaid ühe firma jaoks töötades arvete esitamine äriühingute vahelisest teenuse osutamine, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.
Maksustamise seisukohast ei piisa üksnes sellest, kui sõlmitud leping vastab formaalselt seaduse nõuetele, vaid töö tegelik sisu peab olema kooskõlas sõlmitud lepinguga. Kui töötaja täidab tööülesandeid, siis tuleb sõlmida tööleping, ning kui juhatuse liige või nõukogu liige täidab oma ametiülesandeid, siis tuleb sõlmida juhatuse liikme või nõukogu liikme leping.
Lepingu vastavus töö või teenuse tegelikule sisule tagab kõikide isikute ühesuguse maksustamise ja ausa konkurentsi. Rohkem infot leiab selle kohta siit.
Laurits märkis, et kui aga ongi tegemist ühemehefirmaga, kes oma teenuseid pakub laiemalt kui ühele ettevõttele, siis tuleb silmas pidada, et ainuosanikule ja juhatuse liikmele, kes osutab ainuisikuliselt äriühingu kaudu teenust või osaleb äriühingu majandustegevuses ja saab selle eest tasu, tuleb aktiivse tegevuse eest maksta ka vastavalt juhatuse liikme tasu, töötasu või muud tasu sõltuvalt selle liigist.
Ainuosanikul on õigus ka passiivsele omanikutulule ehk dividendidele, kuid aktiivse ehk töise tegevuse eest saadud tasu tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega. Pikemalt saab selle kohta lugeda siit.
