Swedbanki värskes uuringus selgus, et praktiliselt kõik nutitelefoni kasutajad Eestis on seadmega oma panka sisse loginud ja 84 protsenti teinud seadmega ka rahaülekandeid.
Uuringu tulemuste põhiselt kasutab 91 protsenti Eesti täiskasvanuid nutitelefoni, 34 protsenti tahvelarvutit ning 33 protsenti nutikella või -käevõru. 99 protsneti ehk peaaegu kõik nutitelefoni kasutajad on seadmega ka oma panka sisse loginud, seejuures iga kolmas logib panka sisse iga päev.
84 protsenti nutitelefoni kasutajaid on teinud seadmega rahaülekandeid, 83 protsenti on tasunud arveid ning iga viies kasutab oma seadet eelarve plaanimiseks. Lisaks vastasid 12 protsenti küsitletuid, et kasutavad mobiilset pangandust tulevikus senisest rohkem.
Uuringutulemused viitavad, et nutiseadmeid kasutatakse rahaasjade ajamisel üha rohkem ka tulevikus. „Rahaasjade ajamine on sisuliselt kolinud nutiseadmetesse, selles pole kahtlustki. Juba praegu ütleb 39% Eesti elanikke ja 42% Swedbanki Eesti kliente, et kasutab nutitelefoni pangaasjade ajamiseks kas alati või suurema osa ajast,” märkis Swedbanki klienditeenuste juht Ede Raagmets.
Üldiselt on trendid sarnased kõigil kolmes Balti riigis, ehkki võib täheldada väga väikeseid erinevusi riikide elanike eelistuste vahel. Võib öelda, et eestlased on naabritest sagedamini nutitelefoniga investeerinud või rahakogumist alustanud ning harvemini taotlenud nutiseadme teel väikelaenu .