Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Kristjan pungas analüüsis statistikaameti väljastatud andmeid tarbijahindade tõusust ja infaltsioonist ning leidis, et see peatub alles ehk järgmisel kevadel.

“Tarbijahindade tõus on tegemas uusi tippe ning euroala kiireim on see Balti riikides. Riikides, kus hinnakujundus on paindlikum ja lepingud lühiajalisemad, jõuavad hinnamuutused ka kiiremini kohale. Osades Euroopa riikides on energiahindade tõus kodutarbijatel olnud üpris tagasihoidlik. Sinna kandub kõrgem hinnatase pikema viitajaga,” selgitab Pungas, miks Eestis on muu euroalaga inflatsioon palju kiirem olnud.

Ta jätkab, et inflatsioon on globaalses plaanis osutunud üle ootuste kiireks ning see tähendab ühtlasi riikide keskpankade jõulisemat sekkumist majandusse baasintresside tõstmise kaudu. Viimane kord tõsteti intresse oodatudt poole rohkem, 0,5 protsenti.

“See aga on aset leidmas ajal, mil maailmamajanduse kasvuväljavaated on hapraks muutunud,” ütleb Pungas ja selgitab, et näha on kartust juba toorainete odavnemise järgi, mida praegu on näha näiteks kütusehindades.

Elektri hind kahekordistub võrreldes detsembrikuu tipuga

Pungas selgitab, et Euroopa majandust mõjutab gaasivarustatuse risk ning sellest tulenev gaasihindade tõus. See aga kandub omakorda elektri hinda, mille puhul tulevikku tehtavad kauplemistehingud on juba väga kõrge hinnaga ja tõusmas.

“Soome-Baltikumi piirkonna elektridefitsiidi tulemusena, kus oma osa on ka Vene elektri impordi piiramisel, kujuneb elektri börsihind pea kaks korda kõrgemaks võrreldes eelmise aasta detsembrikuu tipuga,” hoiatab Pungas.

“Arvestades, et elektrihinnaindeks tarbijakorvis sõltub suures osas börsihinnast ning et gaasi kõrged hulgihinnad avalduvad kodutarbijate arvetel sügisel, siis on inflatsiooni kõrgtase meil lükkunud aasta teise poolde.” 

Ta lisab, et hinnaarengud teenuste ja tööstuskaupade osas viitavad, et hindade tõus on muutumas üha laiapõhjalisemaks. “Sisendite kallinemine ning tugev nõudlus on kergitamas teenuste hindu, mis kiirenes juulis pea 13 protsendini. Kui üürihindades toimus hüpe kevadel, siis mitmed vaba aja ja reisimisega seotud teenused on hoogsalt kallinenud eelkõige viimastel kuudel. Puhkusepaketid on kallinenud kolmandiku ja majutus viiendiku võrra,” toob ta välja.

“Kuigi majanduse jahenemine peaks lähiajal osades sektorites hinnasurvet piirama hakkama, kasvatab majapidamiste kulutusi osade energiakandjate kallinemise oodatav jätkumine. Inflatsiooni pidurdumist võiks praeguste futuuride pealt oodata järgmisel kevadel,” arvab Pungas.