LHV pensionifondide juht Andres Viisemann toonitab, et poliitikutel üle maailma peab jaguma riigimehelikkust hoiduda häälte ostmisest ning sellest, et lubada järjest suuremaid ja suuremaid toetusi, et aidata elanikel toime tulla valitsuste endi loodud inflatsiooniga.

“Viimastel kuudel on muutunud pilved maailmamajanduse kohal kiiresti tumedamaks. Kuigi tööpuudus on nii USA-s kui ka Euroopas väike ja palgad kasvavad kiiremini kui enne koroonakriisi, on tarbijate ostujõud hakanud kahanema, kuna hinnakasv sööb ära kogu sissetulekute kasvu ja veel enamgi,” kirjutab Viisemann LHV pensionifondide turuülevaates.

Viisemann nendib, et küsimustele, kui tormiseks majanduskeskkond kujuneb, kui kaua võib halb ilm kesta ja kas selle eest on kuskile ka peitu pugeda, ei ole praegu kellelgi kindlaid vastuseid.

2008. aasta majanduskriisi põhjast kuni 2020. aasta koroonakriisini kestnud majanduse tõusutsükkel oli Viisemanni sõnul ajaloo pikim. Selle pika tõusulaine taga oli maailma suurimate keskpankade viljeldud madalate intressimäärade poliitika, mis muutis nii investorid kui ka tarbijad ülemäära enesekindlaks. 

Ees on ootamas raskemad ajad kui varem

Viisemann kahtlustab, et olukorras, kus kerkib nii tooraine, tööjõu kui ka raha hind, ootavad kõrge laenukoormusega ettevõtteid ja projekte ees keerulisemad ajad kui varem. See tähendab, et kulude kärpimine ja kasumlikkusele tähelepanu pööramine muutub järjest tähtsamaks.

Nii nagu ettevõtted peaksid Viisemanni sõnul oma bilansi vaatama üle ka eraisikud: kui palju on vara ning kui palju ja mis tingimustel on võetud selle vara vastu laenu. “Kuigi inflatsioonihirmus võib tunduda ahvatlev soetada järjest “defitsiitsemaks” muutuvat kinnisvara, tuleb arvestada ka võimalusega, et tõusvad intressimäärad võivad muuta suure laenuga soetatud kinnisvara vara asemel hoopis kohustuseks,” toonitas ta.

“Keerulistel aegadel saavad paremini hakkama need, kes suudavad säilitada külma pea ning seavad oma sihid ja eesmärgid homsest päevast kaugemale,” võttis ta kokku.