Figure Baltic Advisory (varasemalt Fontese Palgakonsultatsioonid) palgauuringu tulemused näitavad, et 2023. aastal on palku tõstnud valdav enamus tööandjaid ja suurem sissetulek jõudis kokku 92 protsendini töötajatest. Üldine palgatõus turul on tänavu jäänud 10 protsendi juurde. Ka tuleval aastal näevad tööandjad ette keskmiselt 6 protsendi suurust palgatõusu, ent siiski saab pea kolmandik inimestest palka vähem, kui on elamisväärse töötasu piir.
Palgatõus küündis sel aastal rekordini
Figure Baltic Advisory tasutiimi juhi Irja Rae sõnul on palkade kujunemisel peategelaseks kindlasti inflatsioon ja tööandjate toimetulek sellega. „Inflatsioon sõi kõiki ühevõrra. Palgasurve oli kõigis segmentides ühesugune ja tööjõu kättesaadavus problemaatiline.” Baltikumi üleselt on palgakasvu protsendid riigiti üsna sarnased, Leedu tööandjad tajuvad veidi suuremat palgasurvet, eeldades tuleval aastal Eestist ja Lätist suuremat palgakasvu.
Figure Baltic Advisory analüütik-konsultant Ilmar Põhjala lisas täienduseks, et tänavune palgakasv oli väga laiapõhjaline. „Viimati nägime üle 10% ulatunud keskmise kuu põhipalga muutust 2008. aasta palgauuringus, enne toonast kriisi,“ sõnas ta
Enim tõusid palgad tänavu finantssektoris (13%), infotehnoloogias tõusid palgad 10 protsenti ja farmaatsias 9 protsenti. Tootmissektoritest oli palgatõus suurim (14%) masinaehituses.
Kahjuks jääb ligemale kolmandik palkasid endiselt alla elamisväärse tasu piiri
„Elamisväärne tasu ehk living wage tähistab sissetulekut, millega inimene jaksab lisaks elukoha kuludele, toidule ja muudele elementaarsetele kuludele osta ka mõne teatripileti, käia trennis ja teha muud, mis muudab elu elamisväärseks,“ selgitas Rae.
Figure Baltic Advisory arvutuste kohaselt on elamisväärne tasu inimese kohta Tallinnas ühes kuus tänavu 2269 eurot ja mujal Eestis 1923 eurot. „Paraku jääb 32 protsendi meie uuringus olnud tallinlaste ja 29 protsendi ülejäänud Eesti inimeste palk endiselt alla selle piiri, ehkki keskmine ületab elamisväärse tasu piiri juba märkimisväärselt,“ rääkis Rae.
Suuremaks on uuringu andmetel kärisemas ka vahe lihttöötajate ja juhtide palkade vahel, meenutades Põhjala sõnul enam USA kui Põhjamaade trendi. „Protsentuaalselt kohtleme inimesi võrdselt, ent tegelikes rahasummades tähendab see väga erinevat palgamuutust,“ kommenteeris seda Põhjala.
Lisaks palgale pakuvad tööandjad töötajatele erinevaid hüvesid ja soodustusi
Positiivse aspektina võiks välja tuua, et enamus uuringus osalenud tööandjaid pakub töötajatele palga kõrval erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille väärtus on keskmiselt 1208 eurot aastas töötaja kohta. Figure Baltic Advisory konsultandi Aet Purgi sõnul on hüvede rahaline väärtus on tänavu 165 euro võrra kasvanud ja viimase viie aastaga lausa kolmekordistunud.
Kõige laiemalt levinud soodustus on kaugtöövõimalus, mida pakuvad pea kõik uuringus osalenud tööandjad. Samuti pakub 98 protsenti tööandjatest võimalust osaleda erinevatel meelelahutusüritustel, 89 protsenti peab töötajaid tähtpäevadel meeles kingitustega ja 87 protsenti võimaldab paindlikku tööaega.
Laialt levinud on sportimisega seotud soodustused. 40% vastanud tööandjatest pakub oma töötajaskonnale täiendavat ravikindlustust. „Aga mida inimesed ise hindavad? Paindlik töö on väga oluline kõigi jaoks, aga seda märkimisväärselt vähem juhtidele (29%) kui spetsialistidele (62%). Juhid väärtustavad teistest enam enesearenguvõimalusi, mida peab oluliseks neljandik neist. Nendest vastustest näeme, et ootame kõik erinevaid asju ja seda tuleb meeles pidada – soodustuste juures on isikustamine saamas aina olulisemaks,“ rääkis Purk.
