Eesti elanike seas läbi viidud varimajanduse uuringu tulemused näitavad, et ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Maksu- ja Tolliameti (MTA) tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud 2022. aasta varimajanduse uuring näitab, et üle viiendiku elanikkonnast (23%) teab kedagi, kes saab ümbrikupalka ja 5 protsenti valimist sai seda ise. 2021. aasta uuringuga võrreldes olid vastavad numbrid 24 ja 4 protsenti.

Ümbrikupalga maksab tööandja töötajale ”mustalt,” makse tasumata, ning kuigi algselt võib ümbrikupalk jätta mulje, et raha oleks justkui rohkem, ei ole see tegelikult nii, ning ümbrikupalga juures on mitu olulist aspekti, mida teadma peaks.

Majandusraskused muudavad ümbrikupalga ahvatlevamaks

Miks ümbrikupalk töötajale ja tööandjale üldse atraktiivne tundub? MTA peadirektori Raigo Uukkivi sõnul muudavad majandusraskused maksekohustustest kõrvale hoidmise ahvatelvaks alternatiiviks. „See saab eriti määravaks majanduslanguse perspektiivis. Uuringu tulemused aga näitavad, et hoolimata keerulistest aegadest, mõistavad Eesti inimesed maksude olulisust oma riigi pidamisel,“ sõnas ta. Õigesti tasutud maksud tagavad tasuta hariduse ja meditsiinisüsteemi. Niisamuti ka ühistranspordi töötamise, julgeoleku ja turvalisuse.