Uudis

200 000 eurot reformi ootuses apteeki investeerinud proviisor: me oleme nüüd esimesed, kes välja surevad!

Põltsamaa proviisor Ülle Rebane investeeris oma apteeki 200 000 eurot ning on tuleviku pärast mures.Foto: Scanpix/Äripäev

Põltsamaa proviisor ja Eesti Apteekrite Liidu juht Ülle Rebane investeeris apteegireformi ootuses oma apteeki elusäästud – 200 000 eurot. Rebane rääkis Geeniusele, mida koalitsiooni otsus reform tagasi pöörata tema jaoks tähendab.

“Kaks aastat tagasi ma panin kõik oma 20 ja enama aasta säästud, mis ma olin apteekrina teeninud, apteekrimajja. Tegin avariiulid, suurendasin ruume, tegin sellise apteegi, kus oleks töötajatel väga mugav töötada ja töötajatel mugav liikuda,” räägib Rebane.

Tal oli kindel teadmine ja uskumus, et apteegireform toimub ja läheb lõpuni, ta teenib selle tagasi ja kõigil on hea olla.

“Kui ketid praegu räägivad sellest, et nad kaotavad investeeringuid, siis minul kui proviisoriapteegil oleks kaotada kõik, kui turg läheb vabaks või kui tuleks kompromissettepanek, et ketid võivad jätkata,” ütleb proviisor.

Ei jaksa suurega konkureerida

Proviisorina ei suuda ta enda sõnul pidada apteeki, millele tuleb peale maksta, see ei tuleks kõne allagi – just seda aga teevad Rebase sõnul praegu ketid.

Ta toob näite: kui Rebane oli Põltsamaal teinud oma apteegi laienduse ja juurdeehituse, tuli praktiliselt üle tänava üks ketiapteek hakkas töötajaid värbama. “See palgapakkumine oli selline, et see on igal juhul üle, kui palju ka mina ei tõstaks palka,” räägib proviisor.

“Aga praegu on elu näidanud, et seal käib väga vähe inimesi, see ei tasu ennast ära: rent pluss erialainimene pluss veel keegi abiline. Aga nad lihtsalt hoiavad seda lahti ja maksavad peale, ilmselgelt. Selliseid kohti, kus ketid maksavad peale apteegile, neid on palju,” ütleb Eesti Apteekrite Liidu juht.

Rebase hinnangul on hulgiladudel mõtet pidada oma apteeke ainult selleks, et oleks olemas see toru, kuhu paisata enda ravimid. “Nende jaoks ei ole apteek see koht, mis teenib — koht, mis teenib, on hulgiladu,” hindas olukorda proviisor.

Kaalub kohtu poole pöördumist

Üks põhjus, miks koalitsiooni töörühm apteegireformi tagasi pööramist plaanib, on soov vältida seniste omanike kahjunõudeid riigi vastu, mis tulenevad omandiõiguse rikkumisest.

Rebane on kindel, et tema võiks samamoodi kohtu poole pöörduda – apteegireformiga loodi proviisoritele õigustatud ootus, et olukord muutub.

“Ootused on sellele, et riik täidaks oma enda vastuvõetud seadusi. See on pannud mind investeerima suures ulatuses ja kui see seadus lõplikult ei rakendu 1. aprillil 2020, siis olen mina ja minusugused proviisoriapteegid esimesed, kes välja surevad – kaotavad investeeringu,” ütles proviisor.

Ilmselt mõtlevad tema hinnangul sama teised apteegiomanikud. “Mina tean enda kohta täpselt seda summat, mis mul ümberehituseks kulus. See oli 200 000 eurot,” ütles ta.

Apteegireformi taustast ning sellest, miks koalitsioonierakonnad selle tagasi otsustasid pöörata, saab lähemalt lugeda siit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.