Ma ei tea, kas sellest, et olen saanud vanemaks ja hakanud maailma teise pilguga vaatama, kuid iga aasta tundub, et jõulunänn jõuab poodidesse järjest varem.

Sel aastal müüakse seda kõrvuti koos kõrvitsate ja nõiamütsidega (mis on veel täiesti omaette teema, mis mind torgib) ning ilmselt järgmisel aastal jõuab see müügile koos jaanipäevalihaga.

Tundub, nagu nihkuks iga aasta jõulud mõned nädalad varasemaks. Oktoober pole veel läbigi ning minu kodulähedane Rimi on täis kõike jõuluteemalist. Küünlad, piparkoogid, jõulutulukesed ja kes teab veel mis.

Puudu on vaid veel poe ukse taga kuuski müüv härrasmees, kes kõigile oma kaupa pähe määrida üritab, kuna ülejäänud aasta jooksul ju keegi talt puid osta taha.

Tagasi poodi sisse

Aga tagasi poodi sisse. On mõistetav, et poed tahavad teenida raha ning jõulukraam kahtlemata palju raha sisse toob.

Aga kes tahab jõuludele mõelda oktoobris. Tõsiselt? Miks peaks keegi endale oktoobris ostma jõuluküünlaid või piparkooke? Novembris veel, seal üsna keskel või lõpus, aga oktoobris?

Mul pole head vastust, miks seda nänni iga aasta järjest varem müüma hakatakse ning miks ei võiks oodata, kuniks vähemalt üks püha mööda läinud, enne kui järgmist tähistama hakkame.

Äkki on asi selles, et poed kardavad, et kui nad keset maid jõulukraami müüma ei hakka, siis jõuab naaberpood ette ja kõik ostavad asjad ära sealt, äkki arvatakse, et inimesed on raha varunud ja on valmis oktoobri eelviimasel nädalal jõuluostud ära tegema.

Üks mitteteaduslik uuring

Ma ei usu. Ma olen moe pärast kodusel Rimil silma peal hoidnud, et kas keegi siis ka päriselt ostab jõulukraami keset oktoobrit.

Mitteteaduslik uurimus näitab, et kliendid jalutavad väljapanekust mööda sama ükskõikse näoga kui lapsed juurikariiulist. Ligi kümne vaatluskorra jooksul olen näinud ühte inimest, kes tahtis vist piparkooke osta.

Juurdles mis ta juurdles, lõpuks pani ta need hunnikusse tagasi ja sammus tähtsa näoga minema.

Tulgem mõistusele. Jõulud on toredad, aga mitte oktoobris. Novembris veel, aga mitte oktoobris.