Uudis

Betoonitootja: “Ehitusmaterjalide hind püsis 14 aastat sisuliselt paigal”

Kalle Suitslepp

Ehkki betoonitootjatele teevad muret nii ehitussektori kukkumine kui tsemendihinna tõus, on olukord praegu tunduvalt kergem kui eelmise suure majandussurutise ajal.

“Turule on tulemas suuremaid projekte ja nii ehitusmaterjalide tootjad, ehitusettevõtted kui ka tarbijad on paremini kindlustatud kui eelmise kriisi ajal,” ütleb Betoonimeister AS juhataja ja Eesti Betooniühingu juhatuse liige Kalle Suitslepp.

Kalle Suitslepp kinnitab, et betoonitootmisse jõuab langus teatava viivitusega, seega pole praegu veel olulist kukkumist toimunud.

“Seda nägime ka eelmise suure majanduskriisi ajal, mis Eestisse jõudis 2008. aastal. 2006-2007 käis kõva ehitamine, tellimusi oli tohutult, kõik vabad krundid ehitati täis. Kui 2008. aastal kõik pauguga seisma jäi, siis kõige rohkem said pihta kõikvõimalikud põllupealsed arendused. Suured objektid, nagu näiteks Tammsaare ärikeskus, jätkusid. Meie mahud kukkusid ära alles aasta-kaks hiljem ja põhja jõudsime siis, kui teised juba taastusid,” kinnitab Suitslepp.

Hetkel toimuv ehitusturu raputus on veidi teistmoodi. “2022. aastal tootmismahud kokku pole võrreldes eelmise aastaga oluliselt kukkunud, esimese poolaasta Eesti betooniturg oli 10% plussis. Aasta teises pooles on mahud veidi langenud, aga mitte igal pool.” Tema sõnul on Eesti turg regiooniti erinev.

“Tallinna mahud on tõesti hakanud vähenema, samas Ida-Virumaal, kuhu riik suunab palju euroraha, on turuaktiivsus tõusnud. Uusi projekte on Pärnu- ja Raplamaal. Rail Balticu taristuprojektid jätkuvad samuti. Samas on kindlasti ka selliseid objekte, mida lükatakse edasi paremate aegade ootele või ei alustatagi, sest ehitusmaterjalide hinnatõus tundub liiga suur.”

Mahtu annavad tuulepargid

Suitslepa hinnangul mõjutab ehitussektoris võimalik turulangus erinevad valdkondasid erinevalt. “Kõige raskem on teedeehitusfirmadel, kus riik on peatanud investeeringud, nende ehitusmahud kukuvad kõige rohkem. Väike ebakindlus on ka elamuehituses. Kindlasti lähevad aga lähiajal töösse mitmed pikalt kavandatud uute tuuleparkide projektid. Näitab ju praegune olukord elektriturul kõnekalt kätte, et investeeringuid energiamajandusse pole piisavalt tehtud ja nüüd on oodata aktiivsemat tegutsemist.”

Uute eluasemete ehitus päriselt ei peatu, kuid pangaintresside tõus ja ehitushinna kallinemine võib tempot pidurdada. “Praegu on inimestel on veel säästusid, ka palgad on tõusnud ja seega jagub pankadele laenukõlbulikke kliente. Teatavad korrektiivid kinnisvaraturul muidugi toimuvad, aga fakt on see, et vajadus korterite järele on alles ja arendusprojekte tuleb ka Tallinnast väljapoole, näiteks Pärnusse ja Tartusse,” on Betoonimeistri juht tuleviku suhtes optimistlik. “Nõudlus betooni järele ei ole Eestis regiooniti ühtlane. Neil betoonitootjatel, kes saavad täita tellimusi terve Eesti piires, on praegu kindlasti konkurentsieelis.”

Kallis elekter mõjutab tsemenditootmist

Betooni hinnatõusu taga on eelkõige tootmiseks vajaliku tsemendi järjepidev kallinemine. “Tsemenditootmine on väga suure energiakuluga tööstus. Kui varasemalt oli meil tsemendi hind aastaks lukus, siis 2022. aastal on tsemendimüüjad tõstnud aasta jooksul hinda neli korda. Põhjuseks eelkõige CO2 kvoodi ja elektrihinna mitmekordne tõus. Võrreldes 2021 aasta lõpuga on tsemendi hind tõusnud üle 60%. Tsemendi osakaal betooni omahinnast on umbes kolmandik.”

Tsemendi hind pole hinnapakkumistes indekseeritud. “Kuna hoonete ja rajatiste ehitusprotsess on pikk, siis on hinna kallinedes väga raske juba olemasolevaid lepinguid alltöövõtjatel ehitajatega ja ehitajatel tellijatega ümber mängida,” nendib Betoonimeistri juht. “Me püüame betooni hinnatõusust nii palju ette teada anda kui võimalik, lepinguid täites oleme lähtunud alati pakutud hinnast ja pakkumise kehtivusajast. Oleme pidanud tsemendihinna tõusust tulenevaid kulusid osaliselt ise kandma. Tellijatega suhtlemine ja hinnaläbirääkimised moodustavad meie tööst suurema osa kui kunagi varem.”

Materjalide hinnatõus algas 2 aastat tagasi

Betoon kui väga tähtis ehitusmaterjal on Suitslepa sõnul muutunud ehituse ja investeeringute sünonüümiks. “Tihti kurdetakse, et liiga palju raha läheb betooni. Või et väga mitmed investeeringud on pandud pausile, kuna ehitusmaterjalide hinnad on tõusnud, ehk teisisõnu – betoon on liiga kallis,” tõdeb Suitslepp, kelle sõnul on ehitusmaterjalide hind olnud aastaid suhteliselt paigal.

“Kõige parema ülevaate saamiseks tuleks uurida ehitushinnaindeksit, mille paneb kokku Statistikaamet ning mis näitab kolme põhilise komponendi- tööjõu, ehitusmasinate ja ehitusmaterjalide – kallinemist. Sealt nähtub, et kui tööjõu komponent on 2006. aastast tänaseni tõusnud üle 70% siis ehitusmaterjalid on sama ajaga kallinenud ainult 55 % millest suurem hüpe toimus viimase kahe aastaga. 2006 kuni 2020. aastani tõusid ehitusmaterjalide hinnad vaid 10%. ,” kinnitab Suitslepp.

“ Pärast 2008. aasta kriisi ületasid paljude ehitusmaterjalide tootjate tootmisvõimsused nõudlust ja materjalide hind püsis tänu tihedale konkurentsile aastaid madal. Seoses COVID-i pandeemia ja energiahindade kallinemisega olukord turul muutus ning hinnad hakkasid kaotatut tagasi tegema,” selgitab Betoonimeistri juht. Ehitusmaterjalide hinnatõus tundub tema sõnul üüratult suur kuna see on toimunud väga lühikesel perioodil.

“Kui hinnatõus viimase 15 aasta peale ära jagada, pole see suurem kui mõne muu kaubagrupi või teenuse kallinemine. Siit soovitus neile, kes on oma ehitusplaanid külmutanud. Kui on vajadust, siis tuleb julgelt ehitada, vajalike investeeringute edasilükkamine ehitushinda tõenäoliselt odavamaks ei tee.”

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.